Lilli Jahilo: edu ei ole rahas mõõdetav

Hiljuti aasta noorettevõtja tiitli pälvinud moedisaineri Lilli Jahilo kompaktse ateljee üht seina kaunistavad fotod tema vana-vanatädist, Lilly Silbergist, kelle järgi on ta ka nime saanud. 1931. aastal Miss Eesti tiitliga pärjatud Silberg töötas 1930. aastatel Pariisis modellina ning nüüd innustavad temast aastakümneid tagasi tehtud fotod uue moe sündi.

Moeloominguga juba varajases nooruses tutvust teinud ning kaks aastat tagasi ka oma ettevõtte rajanud Lilli Jahilo firmas töötab kokku neli inimest. Lisaks temale on meeskonnas veel konstruktor-rätsep, paberitöö ja ateljee argitoimetuste eest vastutav mänedžer ning õmbleja, kellele palgatakse vajaduse korral suvisel tipphooajal lisakäsi.

Lilli tundis moejoonistuste ja õmblemise vastu suurt huvi juba väikese tüdrukuna. Kui 1990. aastatel hakati koolides korraldama moesõusid, käis ta ise alles kaheksandas klassis ja pääses esmakordselt keskkooliõpilastele mõeldud moevõistlusele alles pärast järjekindlalt veenmist. Edaspidi ei pidanud ta enam korraldajate nõusse saamisele aega kulutama – ta oli ennast juba tõestanud.

„Iga kord, kui ma osa võtsin, siis mingis kategoorias ma ka võitsin, ja Urmas Väljaots, kes oli üks moesõude korraldajatest, soovitas mul hakata moega rohkem tegelema,” selgitab Jahilo. „Keskkoolis ma juba panustasin kogu oma auru sellele, et koostada nii hea portfoolio, et ma ülikooli sisse saaksin, sest oli teada, et see valdkond on nii konkurentsitihe, et läbi löömiseks peab enda kallal väga kõvasti tööd tegema.”

Kuna Lilli pere pidi isa töökoha tõttu mõneks ajaks Norrasse kolima, lõpetas ta keskkooli samuti seal ning alustas Norras ka ülikooliõpinguid moekunsti alal, mida jätkas Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi omandades.

„Norras peeti õpingutel oluliseks kontseptsiooni loomist ja enda disainerikäekirja leidmist,” räägib Jahilo. „Samas on Eestis tehnoloogiline pool väga kõrgel tasemel.” See tuleneb asjaolust, et Eestis eksisteerib moetööstus – meil on suured moeettevõtted ja disainereid koolitatakse rohkem tööstuse tarvis. Norras aga moetööstust ei ole ja seal oli tavaline, et pärast õpingute lõpetamist tuli luua oma moeateljee, sealt sain mina ka oma ettevõtte loomiseks innustust.

Iga päev on tööpäev

Lilli Jahilo sõnul ei sarnane tema elus ükski päev teisega, sest disaineritöö on absoluutselt rutiinivaba, kuna sagimist ja erinevat laadi tööd on tohutult palju.

„Lisaks eratellimustele on pidevalt vaja mõelda juba järgmise kollektsiooni peale – kuigi sügiskollektsioon tuli alles kuu aja eest välja, mõtlen ma juba sellele, mida poole aasta pärast teha,” räägib energiast pakatav Jahilo. „Lisaks annan ma kunstiakadeemias moe- ja stilistikatudengitele tunde ja tegelen seal ka projektijuhtimisega, nii et mul on mitu rauda tules.”

Tavapärasest kaheksatunnisest tööpäevast on asi juba aastaid väga kaugel. „Samas on see oma asja tegemine olnud nii suur unistus, et selle nimel oled sa nõus praktiliselt kõik ohverdama,” ütleb Jahilo. „Kui teised panevad pillid kotti kell 5-6, siis minu jaoks on tavaline, et ma olen õhtul kella kümneni ateljees. Õhtuti saan ma absoluutses rahus ja üksinduses tegeleda disainitööga.”

Vaba aega leiab ta ainult pühapäeva hommikuti, mil ta käib ratsutamas. See on ka ainuke aeg nädalas, kui Jahilo ei mõtle tööle. Kogu möödunud suve jooksul sai ta enda sõnul puhata vaid ühel nädalavahetusel, millal viibis Saaremaal suguvõsa kokkutulekul. „Ma pean õppima puhkama, sest firmas sõltub kõik minust ja kui mul pole energiat sellega tegeleda, et ma olen ära kurnatud, siis see hakkab kätte maksma,” ütleb ta pisut mõtlikult.

Rõivas peab kandja elu paremaks tegema
Inspiratsiooni ammutab noor moedisainer kõikjalt ümbritsevast elust ja üritab jälgida seda, et lõpptulemusena oleks tema riiete kandjal võimalikult hea olla. Näiteks viimases sügiskollektsioonis pani ta suurt rõhku soojusele ja mugavusele, sest nii oli eredalt meeles eelmine talv, mil kogu aeg oli külm, pime ja nii vastik ilm, et keegi ei tahtnud õue minna. „Mõtlesin, kui oluline on see, et kehal on hea, soe ja mugav olla,” räägib Jahilo enda missioonist moemaailmas. „Ka eratellimusi täites on minu jaoks kõige olulisem see, et inimene tunneks ennast hästi ja õnnelikult, mina pean oma kanga ja oskustega selle tunde talle tekitama.”

Jahilo sõnul tahab ta pakkuda kvaliteetset, eetilist ja ilusat rõivastust. Asjaolu, et see kõik nii palju maksab, pole omaette eesmärk – hind lihtsalt kujuneb selliselt, sest firma ei tee masstoodangut. „Me kasutame kvaliteetset kangast ja kõik esemed valmivad ateljees kohapeal käsitöö tulemusena. Hind peegeldab seda, mida riided reaalselt väärt on,” selgitab Jahilo.

„Mul endal on maailma kõige väiksem riidekapp,” näitab Lilli naerdes kätega. „Kõik riideid, mis ma kannan, teen ma endale siin ja ma teen ainult riideid, mida ma reaalselt vajan ja kombineerin neid lõputult. Ma ei pea kunagi pead murdma, et mida ma selga panen – just sellepärast, et ma olen elu enda jaoks selles mõttes väga lihtsaks.”

Edu valemit pole olemas

Oma edust ja suurematest saavutusest rääkides jääb Jahilo tagasihoidlikuks, nentides, et oluline on jääda oma põhimõtetele kindlaks ning teha seda, millesse usutakse. „Eks neid õnnestumisi ikka on olnud, aga üldiselt on kogu see teekond olnud üks pidev katsumus,” ütleb ta naerdes. „Eks neid väiksemaid ja suuremaid võite on olnud mitmeid, aga minu arvates on olulisem õppida just vigadest. Ma olen õppinud ka seda, et kui sa oled väga sihikindel ja töökas, siis võivad su unistused täituda. Edul ei ole mingit universaalset valemit, edu seisnebki selles, kui sa teed asja, millesse sa usud, oled õnnelik ja pakud maailma mingit lisaväärtust. Edu ei ole minu arvates tänapäeval enam rahas mõõdetav.”

Anu Lõhmus, Lilli Jahilo konsultant Loomeinkubaatoris, Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus (ESA) juhatuse liige

Mis võiks olla Lilli Jahilo edu saladus?

Iga loovisiku edu saladus on esiteks tema ainulaadne käekiri ja tema looming. Samal ajal on minu arvates üks asi, mis Lillit teistest eristab ja ka tema ettevõtluse poole pealt esile tõstmist väärib, see, et Lilli tegevus on algusest peale väga eetiline. Lilli kasutab ainult naturaalset materjali, naturaalsest toorainest kvaliteetseid kangaid ning valmistab ainult väga kvaliteetseid riideid, mis on loodud kestma väga kaua. Ta eelistab klassikat, kvaliteeti ja kestvust kiiresti tarbitavale ja kiiresti läbi kuluvale masstoodangule.

Lilli on start-up-ettevõtjana olnud natukene unikaalne ka veel ühest aspektist – enamik loovisikuid alustab tavaliselt täiesti üksinda, tema alustas kohe alguses tiimiga ja valmisproduktiga. Ta ei hakanud ennast killustama ja pühendus sellele, mida ta kõige paremini oskab. Seetõttu on ka produktiivsus ja kvaliteet kõrgem.

Priit Liiviste, ajakiri HEI (nov 2011), link artiklile: http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1723&catid=108&Itemid=53