Haapsalus tegutsev MTÜ tahab aidata ettevõtlikel inimestel oma loomingulised unistused teoks teha.

Loomekeskusel on auahne plaan elavdada loomemajandust sedavõrd, et aastal 2013 on Laanemaal 40 uut loomemajandusettevõtet ja neist 10 ekspor­divad oma tooteid; et ettevõt­teil on rahvusvaheline müügi­võrk ja ühisturundus.

Aastaiks 2012-2013 kavanda­tud plaani elluviimiseks on vaja üle 93 000 euro. Loomekes­kus küsib EAS-ilt loomemajanduse tugistruktuuride toetami­se programmist toetust 80% ulatuses. Haapsalu linnavoli­kogu lubas anda ülejäänud summa 18 600 eurot.

Kaks aastat tagasi Haapsalus asutatud MTÜ Loomekeskus saatis teisipäeval taotluseEASile ära. Vastus peaks tule­ma aastavahetuse paiku, selgi­tas loomekeskuse üks asuta­jaid ja selle arendusega tege­lev Piret Hallik-Sass.

Kui projekt saab raha

Projekti käekäiku võiksid tä­helepanelikult jälgida Lääne­maa ettevõtjad, käsitöötegijad ja selle eriala lõpetanud Haap­salu kutsekoolist, kolledži vi­listlased, turismiga tegelejad ja veel paljud teised — kõik, kel on kokkupuudet disaini ja too­tearendusega, kes tahavad ka­sutada uusi võimalusi ja jõuda praegusest kaugemale. Üks esimesi kõigile näha ettevõtmisi on Haapsalu äripäe­vade taaselustamine tuleval kevadel. Seal löövad kaasa Haapsalu kolledž ja kutsehariduskeskus käsitöö ja IT-erialade “kaudu, Tallinna ja Tartu loomekeskused. Eesmärk on koos käivitada projekte, esitle­da tootearendusi ja saada koostöövõrgusiikule tuge. 2013. aasta äripäevadel ta­haks Hallik-Sass koostööd teha Viljandi kultuuriakadeemia kui turismi tarvis elamusteenust pakkuvate inimeste koo­litajaga. Et välja töötada uusi elamustooteid.

Läänemaa loomemajanduse eripära ongi muu Eestiga võr­reldes selle tihe põimumine turismiga. Praegu saavad siin­sed turismiettevõtted oma pi­sikese tulu peamiselt toitlustu­sest, kuid võimalused on laie­mad, kui osata pakkuda.

Et toisminduses käib terves Lääne-Eestis tihe koostöö, on ka selle projekti üks partnereid Pärnumaa, koostööd tehakse ka saarlaste ja hiidlastega, Lää­nemaa Turismi jt katusorganisatsioonidega.

EASi läkski Lääne-Eestist kaks taotlust, üks Pärnu-, tei­ne Läänemaalt. Mõlema sisu on omavahel kokku viidud.

Kavas on ära kasutada ka võimalused, mida pakub tule­val aastal Helsingis peetav mardilaat, sest seal on peatähe­lepanu Läänemaal. „ Valmista­me loomeettevõtted mardilaadaks ette,” lubas Hallik-Sass.

Kes selle kõik ellu viib?

Ehitamist ja suure meeskonna palgalevõttu projekt ette ei näe.

Piisab, kui Läänemaa aren­duskeskuses on üks kontakt­isik, kes on protsesside algata­ja ja kes saab kaasata eksperte, kui on vaja mõnd ideed ellu viia või teenust välja töötada.

Hallik-Sassi sõnul peaks mõtlema teenustele, mis aita­vad ka loomemajandust, nii nagu on olemas alustava ja te­gutseva ettevõtja teenused.

Hallik-Sassi sõnul ei saa mööda infovõrgustiku kujun­damisest. See peab olema iga kandi pealt mitmekülgne, nii üleriigiline kui ka piirkondlik, hõlmama igasugu valdkondi, sh disainerid, arhitektid, muu­sikud jt, haakuma juba olemas­olevate portaalidega.

Mis on loomemajandus?

Loomemajandus ühendab loomeettevõtjaid ja loomeinimesi, kel on potentsiaali ettevõtlust alustada, aga ka muu ettevõt­lus saab loomemajanduse enda kasuks pöörata. Kas või disaintoodete väljatöötamine puidu­tööstuses, ütles Hallik-Sass!

„Võimalusi on tohutult,” üt­les Hallik-Sass. „Neid aga ei osata kasutada, sest ei tunta lahendusi ega tehnoloogiaid.”

Loomemajanduse tugistruk­tuuride toetamise programmi teises taotlusvoorus on EASil raha 1,34 miljonit eurot ehk 21 mln kr. Esimene taotlusvoor oli 2009, siis oli jagada ligi viis miljonit eurot. Loomekeskus too­na raha ei saanud.

Loomekeskuse selle suve suuremad ettevõtmised olid kunstifestival Seanahk III, Haapsalut avastama kutsuv avatud uste festival ja mitme­kesine suveprogramm nii las­tele kui ka täiskasvanuile.

***

Tegevused ja tulemused aastal 2013

• Lääne-Eesti loomemajan­duse infovõrgustikuga on lii­tunud 600 inimest/ühendust.

• Müügiportaaliga on liitunud 100 loomemajanduse ettevõ­tet, aastas 20 000 kasutajat.

• Piirkonnasiseste ja -üleste õpi- jt kodade käivitamine, tootemess Haapsalu äripäe­vad.

• 60 loovdessanti loovuse suurendamiseks teistes ettevõtlusvaldkondades.

• Huvialaagentuur ekspordi-tulu suurendamiseks, toote­arenduseks ja uutele turgude­le sisenemiseks. Agentuuriga on seotud 80 koostööpartne­rit, huviturismiga seoses on Eestisse toodud 4000 inimest.

• Mudeli „Üks maailma” käivi­tamine uutele turgudele sise­nemiseks.

• Piirkonnas on 40 uut loome-majandusettevõtet, neist 10 on eksportivad.