Kunstiteoste tellimise seaduse muudatused teevad protsessi asjaosalistele selgemaks
Edaspidi on kunstiteoste tellimine avalikku ruumi korraldatud senisest selgemate reeglite järgi, tõhusamate abimaterjalide toel ja eri osapooli rohkem arvestavalt. Muuhulgas selliseid parandusi näeb ette Kultuuriministeeriumis ette valmistatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu, mis jõudis avalikule kooskõlastusringile.
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Raul Oreškini sõnul ei muudeta eelnõuga seaduse põhilist ideed, mille järgi suunatakse 1% riikliku ehitise maksumusest kunstiteose tellimiseks ja seeläbi avaliku ruumi rikastamiseks kunstiga. „Küll on aga seaduse senisel rakendamisel tulnud nii kunstnike, tellijate kui ka hoonete hilisemate kasutajate tagasiside põhjal välja mitmeid murekohti, mida nüüdse eelnõuga parandada soovime. Üks põhimõttelisemaid uuendusi on kunstiteose tellimise protsessiga alustamine võimalikult vara, et kunsti tellimine oleks hoone kavandamise loomulik osa. See aitaks säästlikumalt kavandada vajalikke tehnilisi lahendusi ja sobitada teos kavandatavasse keskkonda,“ tõi Oreškin välja.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre lisas, et täna kehtiva seaduse rakendamine on olnud keerukas tänu erinevatele tõlgendusvõimalustele ja seetõttu on kooskõlastamisele saadetud eelnõu peamine eesmärk suurema selguse loomine. „Seadusemuudatused aitavad paremini korraldada kunstiteose tellimist, sest nüüd on täpsemini lahti kirjutatud, kellele seadus kehtib ja milliste reeglite alusel tuleb kunstiteose tellimise hange läbi viia. Kunstiteose tellimise konkursile nähakse ette miinimumkestus 50 kalendripäeva, et kindlustada hoonega hästi sobiv lahendus. Oluline erisus võrreldes praegusega on seegi, et edaspidi peab tellija võimaldama kunstnikule töö eest osade kaupa tasumist. See on oluline muudatus, sest kunstiteoste tellimise konkurssidel osalevad suures osas just üksikisikutest kunstnikud ja ei ole põhjendatud eeldada, et kunstnikul on võimalik projekti investeerida kümneid tuhandeid eurosid materjali ja teostuse eest tasumiseks,“ selgitas Soomre peamisi muutusi võrreldes kehtiva seadusega.
Kultuuriministeerium näeb eelnõuga ette, et kunstiteose tellimise hanke žüriisse ei pruugi edaspidi kuuluda tingimata loomeliitude liikmed, vaid ekspertide määramise ülesanne jääb loomeliidu juhatusele. „Paljud loovisikud ja asjatundjad ei ole täna loomeliitude liikmed, olles sellest hoolimata tunnustatud professionaalid. Lisaks sellele julgustame nii loomeliite kui tellijaid žüriidesse määramaka erinevaid eksperte vastavalt hoone spetsiifikale: konservaatoreid, muinsuskaitsjaid, insenere, akustika- või valgustusspetsialiste,“ märkis kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ja lisas, et hoone arhitekti kaasamine kunstiteose tellimise komisjoni võiks olla reegliks vähemalt juhul, kui hoone arhitektuurilahendus on valminud arhitektuurikonkursi tulemusena. Heaks tavaks võiks kujuneda ka hoone kasutaja esindaja kaasamine kunstiteose valiku protsessi.
Seaduse paremaks rakendamiseks on kavas tõhustada edaspidi teavitustööd nii tellimisprotsessi algul kui ka pärast kunstiteose valmimist. Samuti koostada põhjalik näidisdokumentatsioon, mis abistaks nii tellijaid kui ka kunstnikke.
Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011 jaanuarist. Selle aja jooksul on tellitud 11 teost, 2014. aastal on kavas kümnekonna teose tellimine. Kunstiteoseid on tellinud erinevad asutused, sh kutsehariduskeskus, tervishoiuasutused, enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka tellimuste rahaline maht on varieerunud 7000 eurost kuni maksimumi ehk 64 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti teoseid kui fotograafiat.
Kunstiteose tellimise seaduse muutmise eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemisja kooskõlastusring kestab kuni 29. maini.
