Kunstiteoste tellimine muutub lihtsamaks
Eestis kehtib alates 2011. aastast kunstiteoste tellimise seadus (KTTS), et tuua rohkem kunsti avalikku ruumi. Seadus kehtestab põhimõtte, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid. Loov Eesti küsimustele KTTS muutmise infotunni teemal vastas Kultuuriministeeriumi kunstinõuni Maria-Kristiina Soomre.
Eesti Vabariigi President kuulutas 11.12 välja kunstiteoste tellimise seaduse, mis nüüd on muutunud lihtsamaks ja arusaadavamaks. Loov Eesti uuris Kultuuriministeeriumi kunstinõunikult Maria Kristiina Soomrelt, mis muutus.
Kuidas hindate senist seadust, selle mõju ja tulemust avalikule ruumile ning võimalikku tuleviku väljavaadet?
Seadus on ka kehtival kujul hästi käivitunud, muudatused olid vajalikud eelkõige selleks, et muuta kunsti tellimine kõigile osapooltele selgemaks ja vältida edaspidi vaidlusi selle üle, mida kunstiteose tellimise raames täpselt hankida tohib.
Lõppeva aasta jooksul on kunstiteoste tellimise seaduse rakendumine ka üha rohkem avalikus ruumis märgatav – kunstiteosteid on tellitud juba päris palju, seadust teatakse ja kunsti osatakse avalikus ruumis ka rohkem märgata. Arvestades mitmeid lähituleviku suuri konkursse, eelkõige muidugi Tallinnas ERRi peahoone ette kerkivat teost (ERRi ideekonkursi võitjad avalikustati 12.12), võib arvata, et kunstiteosed saavad üha loomulikumaks osaks kvaliteetsest avalikust ruumist – ja lootus jääb, et mitte ainult “kohustuslikus korras”.
Kuidas seadus muutus, mis alusel?
Kõige olulisemad muudatused puudutavad kunstiteose tellimise konkursi korraldust, mis on muutunud lihtsamaks, kõik konkursi korraldust puudutav on nüüd sätestatud kunstiteoste tellimise seaduse tekstis. Enam ei pea osalejad läbima ideekonkurssi E-riigihangete keskkonna kaudu koos riigihangete registris registreerimisega, tellija kuulutab konkursi välja oma kodulehe kaudu ning sellest antakse teada ka Kultuuriministeeriumi vahendusel.
Olulisemaks muutub ka žürii roll, kellega kooskõlastatakse konkursi lähteülesanne tagamaks, et tellitakse tõesti põhjendatud ning teostatav kunstiteos. 2/3 žürii liikmetest määrab kujutava kunsti alal tegutseva loomeliidu juhatus, kes võib oma esindajaks määrata ka isikuid teistelt loomealadelt või vajadusel muu valdkonna eksperte.
Kunstiteose tellimise konkursile kehtib edaspidi ka miinimumtähtaeg – 50 kalendripäeva – mis peaks tagama põhjalikumalt läbimõeldud ja kvaliteetsemad konkursitööd, samuti sätestab seadus võimaluse tasuda kunstiteose eest osamaksetena, et võimaldada kunstnikele paremad töötingimused ning julgustada töö- ja materjalimahukamate ideede pakkumist.
Tellija sõlmib konkursi võitjaga hankelepingu, millega sätestatakse poolte vastutused, koostöö alused ning ka teose järel-elu puudutav – ka see aspekt on seadusemuudatusega sisse toodud uuendus, kuivõrd täna ei ole olnud veel põhjust mõelda sellele, mis saab teostest siis, kui sellega midagi juhtub, või hoopis selle tellinud asutus likvideeritakse.
Kokkuvõttes loodame väga, et parandatud seadus võimaldab kõigil asjaosalistel oma tööd paremini teha ning seaduse eesmärk – rikastada avalikku ruumi kujutava kunsti teostega – täidetakse tõepoolest kõrgetasemeliste, meie ühist keskkonda kujundavate maamärkidega.
Taustaks: 11.12.2014 kuulutas Vabariigi President välja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse, samal päeval toimus Kultuuriministeeriumis ka infotund, kus asjast huvitatutele tutvustati olulisemaid muudatusi ja edasist praktikat. Kohal oli nii kunstnikke, loomeliitude esindajaid, tellijaid kui eksperte. Kunstiteoste tellimise seaduse muudatused hakkavad kehtima alates 1. veebruarist.
