Kultuuritarbimine Eestis on viimase aasta jooksul kasvanud, samal ajal on kultuuriasutuste kogutulu vähenenud.

Muuseumide kogutulu oli 2009. aastal 500 miljonit krooni ehk 2008. aasta omast 13% väiksem ja rahvaraamatukogude kogutulu ligi 400 miljonit krooni ehk 18% väikseb. Esialgsetel hinnangutel vähenes samas suurusjärgus ka teiste kultuuriasutuste tulubaas. Teatris-, kinos-, muuseumis- ja raamatukoguskäikude arv on varasema nelja aasta omadega võrreldes suurenenud keskmiselt 8%.

Statistikaameti reedel avaldatud aastaülevaate hinnangul ei ole tulude langus veel kultuuriasutuste tegevust ja loomingut väga palju mõjutanud. Pikemas perspektiivis aga pärsib see tegur kultuuriasutuste arengut tõenäoliselt tugevasti, sest kokkuhoiuruumi, eriti projektipõhiselt tegutsevatel asutustel, ei ole. Osa projekte jääb ellu viimata ja seetõttu väheneb järgmistel aastatel ühtlasi pakutavate kultuurihüvede hulk, mistõttu pidurdub ka kultuuriasutuste külastatavuse kasv.

„Kultuuriasutused peavad leidma rohkem võimalusi omatulu teenimiseks ja kasutama selleks innovaatilisi ideid, mis toetavad loomingulisuse ja ettevõtlikkuse koosarengut. Külastajatele lisateenuste või toodete pakkumine loob traditsioonilisele tegevusele lisandväärtust ning seob ühelt poolt kultuuri ja teisalt ettevõtluse. Eelduseks suurema omatulu teenimiseks on ettevõtlikkus,” kommenteeris loomemajanduse edendamisele suunatud programmi Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Kõige rohkem on kasvanud muuseumiskäikude arv +17% nelja aasta aritmeetilise keskmise võrdluses, mis oli 2009. aastal üle 2,2 miljoni. 2009. aasta oli Eestis muuseumiaasta, mistõttu palju inimesi käis muuseumis selle puhul korraldatud üritustel. Kinos käidi üle 1,7 miljoni korra (+15%) ja rahvaraamatukogudes ligi 6,5 miljonit korda (+4%). Veidi vähenenud on aga teatriskäikude arv, mis riigi- ja linnateatrites oli esialgseil hinnanguil veidi väiksem kui 2006. aastal (-4%).

Eelmisel aastal jõudis riigi- ja linnateatrites vaatajate ette esialgseil hinnanguil peaaegu sama palju uuslavastusi kui 2008. aastal (-5% nelja aasta aritmeetilise keskmise võrdluses) ja filmitootjad tõid välja 22 kinofilmi (-6%). Esmatrükis ilmus kokku 4229 raamatut ja brošüüri (+7%) ning muuseumides oli peale püsiekspositsioonide 1596 näitust (kasv +10 protsenti aastas).