Kultuuripärandit on vaja meie homse, mitte eilse jaoks
“Kultuuripärandit on vaja meie homse, mitte eilse jaoks,” ütleb Riin Alatalu, kultuuripärandi aasta eestvedaja ja kutsub inimesi märkama, mis ja kus nende ümber on väärtuslik. Loe edasi »
2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Sel aastal otsitakse nendele küsimustele koos vastuseid.
HOIDMINE on kindlasti üks kultuuripärandiga seonduv mõiste. Meist igaühe aeg ja ruum on piiratud – iga päev tuleb otsustada, mida endaga kaasa võtta, mida hoida ja parandada, mida säilitada ja edasi anda. Kõike ei saa säilitada ja kõik ei peagi igavesti kestma, aga enne asjade ära viskamist ning teadmiste-oskuste edasi andmata jätmist tasub kaaluda seda, et kui vanaisa portfell ükskord ära laguneb, siis teist sellise looga portfelli kusagilt asemele ei tule. Aga uusi portfelle on ju maailmas miljoneid? On jah. Aga kui sellel portfellil on lugu, siis võiks ju sedasama alles hoida. Ühel heal hetkel sobib see kindlasti jälle muutuvasse moepilti ja ehk isegi õpetab tolle tulevase aja nahadisaineritele häid töövõtteid ja -tehnikaid.
KORDAMINE. Kultuuripärandi aasta saadik, pärimusmuusik Sofia Joons kirjutas Sirbis, et kultuuripärandi juures on oluline kordamine: peab kordama, kuni kõik on kuulnud. Kui sa tead ühte olulist lugu oma suguvõsast, oma külast, siis räägi seda sel aastal sõpradele ja sugulastele – nemad kordavad ja räägivad seda edasi ja nii on võimalus, et see lugu jääb ellu ja alles. Pärandiaastal sõidavad üle Eesti ringi pärandimobiilid – igas maakonnas on üks pärandiralli “etapp”, mille kestel muuseumide rahvas kohalikku kultuuripärandit analüüsib, uurib ja kogude jaoks üles pildistab. Tule ja räägi oma lugu neile! http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/parandiralli
Olla IDEEDE ALLIKAS on kultuuripärandi üks olulisi rolle ja sellisena on tal loojate ning ettevõtjate silmis eriti suur väärtus. Kultuuripärand ei ole mõeldud tolmuma, ta on mõeldud hoidmiseks ja kasutamiseks, edasi arendamiseks ja võtete õppimiseks.
Mida uut kultuuripärandi aasta toob? Alguse saavad mitmed ettevõtmised, mis võiksid saada traditsiooniks. Enne vabariigi aastapäeva kutsume näiteks kõiki koole uurima kodukandi kalmistuid: sealt võib kohaliku ajaloo jäljed isegi siis üles leida, kui vahepeal inimeste ringi liikumise tõttu lugude ots käest on kadunud. Otsime koos üles Eestile oluliste inimeste – loojate ja riigimeeste, suurkujude hauad ning tähistame need 24. veebruari eel küünaldega. http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/kuunlad-suurkujudele
Pärandi hoidmisel tuleb lisaks sellele, kuidas me seda teeme, mõelda ka sellele, kellele me seda hoiame – teema-aasta juhtmõtteks on: “Pärijata pole pärandit”, sest seda, mida ja kuidas me täna hoiame, hakkavad tulevased põlved uuesti mõtestama.
Kultuuripärandi aasta toimetustest leiab kõige kiirema ülevaate siit:
http://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta
