Konverents „Kultuur piirideta maailmas“: Tulevik algab kultuurist

Loov Eesti tähistas oma 10. sünnipäeva konverentsiga “Kultuur piirideta maailmas”. Loe konverentsi kokkuvõtet.

Tsiteerides Euroopa Komisjoni Presidenti Jean-Claude Junckerit tuleb Euroopa tuleviku kirja pannes alustada just kultuurist. Selleks ei ole aga paremat aega ega kohta kui käesolev hetk.

Merilin Laager Loov Euroopa kultuuri kontaktpunktist ja Anu Ernits MEDIA kontaktpunktist andsid ülevaate, millised on Loov Euroopa plaanid järgmiseks rahastusperioodiks . Pikemalt kirjutasid Merilin ja Anu programmist Loov Eesti lehes.

Paolo  Montemurro: Kunstnikele tundub oma tegevuse planeerimine raisatud ajana

„Kunstnikele tundub oma tegevuse planeerimine raisatud ajana, aga kas see on nii?“ tõstatas küsimuse

Paolo  Montemurro, MateraHUBist tutvustas rahvusvahelise projekti Break-in the- desk raames välja töötatud, just loomeinimestele suunatud tegevusmudelit, millega saab lähemalt tutvuda aadressil Creativeprojectcanvas.com.

Tema sõnul ei saanud kunsti ärimudeli loomisel kasutada traditsioonilist  startupidele mõeldud mudelit, sest kuigi loogika on sarnane, ei sobinud kunstnikele kasutatav  sõnavara. „Välja töötatud mudel on lihtne ja selgitab su plaane nii sulle endale kui ka võimalikele partneritele ja rahastajatele.  Kui tahad teha tööd, millel on reaalsed tulemused, siis tasub võtta aega ja mõelda oma plaanid enne läbi. On tähtis, et kaalud, kas kõik tegevused, millele oled mõelnud, on ikka vajalikud. Aeg, mille kulutad oma tööle, on võetud sinu oma isikliku aja arvelt – seega, kui teed õigeid valikuid, siis saad hoida oma elu parmini tasakaalus,“ viitas Paolo

Projekti break-in the- desk raames välja töötatud mudel on ülevaatlik ja visuaalselt haaratav. Projektis kasutati traditsioonilise ärimudeliga võrreldes sama tähendusega, kuid kunstnikele omasemaid sõnu.

Paolo tutvustas loomeinimestele sobivat mudelit ka detailsemalt.

Mudeli kesksel kohal on väärtus, mida pakud.

Väärtus:  Kuidas kirjeldad oma projekti endale, perekonnale, teistele? Milliseid emotsionaalseid, intellektuaalseid, materiaalseid, vaimseid, sotsiaalseid  jne  väärtusi see kannab?

Vasakul on Sinu projekti praktiline osa, konkreetsed tegevused.

Võrgustikke kuulumine:  Kuidas su võrgustikud  saaksid su projekti toetada? Õppimine, ettevalmistus, reisimine, loomine, tootmine, jagamine, koordineerimine, ülevaatus , värskendus enne järgmist projekti.

Tegevused: mida täpselt on teha vaja, kes teeb, kes veel võiks teha, mis teeb need tegevused võimalikuks? Milline on nende tegevuste mõju

Vahendid: milliseid vahendeid on vaja? Kust neid saab? Kellel veel neid on?Mis võimaldab teistel neid teha? Kui palju aega on vaja? On sul aega ka puhata enne järgmist projekti?

Paremal on see, kuidas Sinu projekti nähakse, kas sellel on tegelikult ka mõju, tagasiside kogumine. Kas see sihtrühmale korda ka läheb?

Tsempionid ja kriitikud – mõlemad on tähtsad

Kes on tšempion ja sinu projekti toetaja –inimesed, keda sa tõesti usaldad ja kes on sulle olulised. Mõtle läbi, milline on nende mõju sulle, su perele, teistele.

Kes on kriitik ja kes takistab su loomeprojekti – õigest kriitikust on kasu. Milline on kriitikute mõju? „Siinkohal soovitan juba ennetavalt läbi mõelda, kuidas võimendada kommenteerijate positiivset ja vähendada negatiivset mõju,“ soovitas Paolo.

Mitte vähem tähtis pole ka see, kuidas su projekt teisteni jõuab?

Kes saab osa su projektist, kus, millal, kui tihti, kuidas teised selleni jõuaksid, kuidas nad saaksid sellest osa, kuidas seda neile lihtsamaks teha?

Tagasiside saamine

Kes annab sulle tagasisidet, kuidas seda kasutada, mida oń tähtis teada? Kui sageli peaks tagasisidet küsima? Kuidas teised saavad sulle tagasisidet anda?

All on tulevikuplaanid: mida saavutada, tulevikuideed, millega kohe ei olnud mõttekas tegeleda.

Lühiajalised võidud ja kaotused

Milline on projekti kasu Sulle: raha, kontaktid, usaldusväärsus, võimalused? Muu?

Mida kaotad, kui selle projektiga tegeled? Raha, aeg, kaotatud võimalused?

Pikaajalised mõjud

Millised on projekti pikaajalised mõjud ja kuidas need edendavad edaspidist tegevust ja jätkusuutlikkust. Kui  projekti raha on läbi, mis siis saab?

Selliselt läbimõeldud projekt on Paolo Montemurro sõnul kindlasti edukam ,kui „hakkame-lihtsalt-tegema“ projekt. Tegevusmudeli ja selle kasutamisjuhendi saab tasuta alla laadida Creativeprojectcanvas.com.

Ragnar Siil: Kui projektid on võimalus katta puudujääke mujal, siis kaob ka rõõm

Projektid loovad väga häid võimalusi, aga kui kõik läheks nii nagu peab, oleks kõik hästi. Reaalsus on sageli teine – meil  on krooniline ressursipuudus ja me peame lihtsalt leidma projektiraha, et midagigi teha. Kui projektid on võimalus katta puudujääke mujal, siis kaob ka rõõm, rääkis pikaajalise projektikirjutamise kogemusega Ragnar Siil CreativityLabist.

Tema sõnul juhtub sageli, et idee tekib siis, kui taotlusvoor on välja kuulutatud. „See on probleem,“ nentis ta. „Parem on lugu siis, kui idee on välja töötatud, partneritega läbi räägitud ja ootab sobivat taotlusvooru.“

Projekt on hea siis, kui see ka hästi ellu viiakse. Toetuse saamiseks on tarvis oma idee hästi selgelt väljendada. „Kui meil on idee, siis kes veel, kui mitte meie ise, oleme parimad visualiseerima seda, mida teha tahame. Kui me ei suuda selgelt öelda, mida ja milleks teha tahame, siis on seal juba viga sees,“ rõhutas ta. „Pole mõtet kirjutada projekti sadu lehekülgi kõigest, mida teha oskad. Peaasi on, et projektil oleks selge eesmärk ning projekti erinevad osad toetavad selle eesmärgi elluviimist. Pole mõtet panna oma tavapäraseid põhitegevusi projekti sisse, projekti idee peab olema eristuv ja innovaatiline. Ning projekt peab alates esimesest leheküljest hoidma hindajat oma kütkes,“ avas ta hea projekti tagamaid.

Eraldi tähelepanu soovitas Ragnar pöörata projektitaotlustes kasutatavale keelele. „Sageli tahetakse oma head mõtted lihtlausetega ruttu ära öelda – teksti atraktiivsusel on edus oma osa. On olemas terve rida sõnu, mida Euroopa ootab. Nt audience development – teemad, mis Euroopas on praegu olulised,“ viitas Ragnar projektikirjutamise spetsiifilisusele. „Pead näitama, et oled kursis, mis Sinu valdkonnas toimub,“ lisas ta.

Ragnari sõnul on suureks probleemiks koostöö partnerite vahel. „Sageli pole töö rahvusvaheliste projektidega kellegi vastutusvaldkonnas, süstemaatilist tööd ei tehta. Ideaalis peaks olema idee, mida tahad teha, seejärel otsid partnerid, kes seda ideed jagavad. Tead, et need on inimesed, keda sa usaldad.  Küll ühel hetkel tuleb taotlusvoor. Siis jääb ülesandeks kujundada projekt vastavaks selle taotlusvooru eripäradele,“ kirjeldas Ragnar hea projekti koostamise alustõdesid.

Heili Jõe: Oluline on luua uusi võimalusi

Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Heili Jõe tutvustas ministeeriumi võimalusi.

„Rahvusvahelistumine on kahesuunaline protsess. Oluline on luua uusi võimalusi Eesti loojatele ja loomesektori professionaalidele. Kultuur mõjutab ju riigi mainet ja  identiteeti. Olulised on ka  kohaliku kultuuritarbija kasvatamine ning kultuurisektori ja teiste sektorite eksporditulu,“ rääkis Heili Jõe.

Kultuuriministeeriumil on üle 50 kahepoolse kultuurikoostööleppe või ühisprogrammi, osaletakse 15 rahvusvahelises organisatsioonis. Eesti esindustes Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Londonis, Pekingis, Moskvas, Pariisis ja New Yorgis töötavad Eesti  kultuurinõunikud.

Kultuuri rahvusvahelistumise toetamiseks on Kultuuriministeeriumis programm „Eesti kultuur maailmas“, lisaks on võimalik taotleda Loov Euroopa programmist toetust saanud projektidele kaasrahastamist.  Uudisena tõi Heili Jõe välja, et 1. jaanuaril 2019 alustab Balti Kultuurifond, mille eesmärgiks on Balti riikide ühisprojektide viimine väljapoole oma riikide piire

Programm „Eesti kultuur maailmas“ haarab kõiki kultuurivaldkondi. Eesmärk Eesti kultuuri tutvustamine. Toetatakse suurüritustel osalemist, etenduste ja näituste produktsiooni, kultuuripäevade korraldamist ning mobiilsust  ja residentuure.

Taotlusvoorust eraldatakse toetusi projektitoetustena kaks korda aastas. Toetuste alampiir on 4000 ülempiir 60 000 eurot. Programmi infopäev on 20. novembril Kultuuriministeeriumis.

Sten-Kristjan Saluveer: Üritame oma praeguse hetke muresid lahendada 100 aasta taguste vahenditega

„Filmitööstus toimib tööstusrevolutsiooni põhimõttel, kus toodetakse füüsiline toode. Meie ülejäänud elu ja tarbimisharjumused on aga digitaalmajanduse põhised. Oleme olukorras, kus vana ei toimi aga uus ei lahenda kõiki probleeme. Innovatsioon võib tulla igalt poolt,“ analüüsis filmitööstuse probleeme Storyteki juht Sten-Kristjan Saluveer. Kogu sektor otsib uusi ärimudeleid.

Ta andis ülevaate Eesti filmi hetkeseisust. „Eesti filmil läheb suurepäraselt ja seda just tänu EV 100 rahasüstidele. Eestlased on hakanud rohkem kinos käima ja Eestis tehtud filmide vaatamine on tõusuteel. Meie tehniline tase on muu maailmaga võrreldav, oma panuse on siis andnud kindlasti Pöff,“ tõi ta esile positiivsed trendid.

Samas viitas ta ka probleemidele: „Meie filmide peamine rahastaja on riik. Raha võiks olla alati rohkem, kuid riigil on ka muid prioriteete, vähe on erasponsoreid, turg on väga väike ja digilevi pole end käima tõmmanud. Filmid võivad olla kunstiliselt väga head, kuid suurte partneritega koostöös oleme veel algusjärgus. Meil pole platvormi, kust oma filme järelvaadata. Meil on seriaal „Pank“, aga kuhu jõuab muu teletootmine, arhiivid pole avalikus kasutuses.“

„Maailmas on raha küll, näiteks Netflixi eelarve oli selleks aastaks 13 miljardit. Publik on samuti olemas, aga teistel platvormidel. Klassikaline filmitööstus toimib lineaarselt, võibolla peaks filmitootmises lähtuma hoopis  klassikalisest startupi mudelist – testime ideed, räägime publikuga, analüüsime tagasisidet jne. Teeme mõned konnahüpped. Vaatame, mida publik tahab,“ viitas ta võimalikele arengutele.

Virgo Sillamaa: Muusikaeksporti veavad Eestis artistid ise

„Volüüm on programm, mille eesmärk on arendada Eesti muusikaettevõtlust, iseäranis ekspordivõimekust,“ rääkis Music Estonia  juht Virgo Sillamaa. Arendada on vaja muusikute teadmisi muusikatööstuse töötamisest, elementaarset ettevõtluspädevust, rahvusvahelist professionaalset võrgustikku, investeerimisvõimekust.

„Muusikavaldkonnas on palju inimesi, kes toimetavad üksi ja teadmised võivad olla piiratud ja kogemuspõhised. Kui tahad levitada oma muusikat, siis ei saa lihtsalt googeldada, et kes on levitaja Saksamaal, nii need asjad ei käi,“ rääkis ta.

Music Estonia ei paku koolitusi, et saada paremaks muusikuks. See süsteem on Eestis paigas.

„Kui palju on artiste Eestis, kes teadlikult ekspordivad, mitte et neil on juhuslik kontsert Helsingis. See tähendab teatud partnereid, selle ülesehitamine võtab aastaid. Meil on ca 10 artisti, üksikud muusikamanagerid, üksikud ekspordile suunatud ettevõtted. Muusikaeksporti veavad Eesti artistid ise. On vaid paar näidet, kellel on palgalised assistendid,“ tõi Virgo valdkonna probleeme välja.

Volüümi fookuses ongi need isetegijad. Neil on vaja äri ja ekspordistrateegiat, võrgustikku, artisti profiili arendust – kes ta tegelikult on? Kas teised näevad teda samamoodi?

Igale artisti-manageri tiimile toob Volüüm välismanageri mentoriks. Mentorluse edukus sõltub sellest, kuidas nad omavahel klapivad. Kogu programmi jooksul on paar füüsilist kohtumist, Skype foorumid, mida aitab läbi viia Volüüm projektijuht Marili ja millest jääb jälg. Kaks seminari, kus saab omavahel kohtuda ka teiste programmis osalevate muusikutega.

„Mentori valimine on suur vastutus ja põhineb partnerite omavahelisel usaldusel. Mentorist peab muusiku probleemide lahendamisel tõepoolest abi olema,“ rõhutas Virgo ja lisas, et hea koostöö puhul kestavad suhted mentoriga edasi ka pärast programmi.

Näiteid elust enesest ehk siis edukatest projektidest tõid Eesti Disainerite Liidu tegevjuht Ilona Gurjanova, kes tutvustas projekti“Human Cities“ ja Eesti kooriühingu juht Kaie Tanner, kes rääkis oma kogemustest projekti „Europa Cantat“ juhtimisel. Nendest projektidest saab lugeda Loov Eesti lehest.

Loov Eesti tiimil oli aga hea meel oma 10. sünnipäeval tervitada nii praeguseid kui ka endiseid looveestlasi.

Vasakult: Mari-Liis Rebane, PESA projektijuht Kersti Kilg, tegevjuht Eva Leemet,  loomemajandusele alusepanija Eestis  Ragnar Siil,  kommunikatsioonijuht Tiiu Allikmäe, Helen Unt, Yvelin Karu, Loov Euroopa Kultuur koordinaator Merilin Laager.  Praegusest tiimist puudub pildilt kommunikatsioonispetsialist ja sotsiaalmeedia haldaja Karl Vetemaa.