Läinud reedel avatud Piusa Külastuskeskuse kunstkoopa seinal on alatise «talvitumiskoha» leidnud kolm robotnahkhiirt, kes aeg-ajalt ka võpatavad ja piiksuvad. SA Teaduskeskus Ahhaa juhataja Tiiu Silla sõnutsi püüti ekspositsioonis ka jastada teadmisi nii nahkhiirtest kui liivast, sh selle kaevandamisest. «Meile enestelegi oli üllatus teada saada, et nahkhiired katavad oma kõrvad kinni sel leks, et enda piiksumine neid ei kurdistaks.» Nurgas olev liivavagonett on kokku pandud tükkidest, sest ühtegi tervet alles polnud. Looduspildid räägivad selle kandi lindudest, loomadest ja putukatest.Filmiprogrammi jälgides on kasutusele võetud nn helilaigu tehnoloogia – st kõrvalolijat naabermonitorist tulev hääl ei sega.

Mitmes ruumis on põrandakattematerjaliks Piusa liiv. Saalis olevad kase-, vahtra- ja haavapuidust istmed on valminud Jõgeva maal. Lastele on eraldi mänguväljak. «Kui kellelgi on alles Piusa liivast tehtud vanu pudeleid,» tooge palun siia,» esitas Sild üleskutse. Helmi Sakkov ütles, et niisugust maja teha on iga arhitekti unistus – ilus koht ja võimalus luua midagi erilist. «Lähtusin eeldusest, et inimene peab tundma ennast hästi nii sees kui väljas.»

Koopad on vaadeldavad arvutist

Lauri Põldre sõnutsi on Piusa koopad nüüdsest vaadeldavad arvutist interaktiivselt 3D kujul. «Koobaste mõõtmiseks kasutasime laserskanneerimist, misjärel modelleerisime tulemused tarkvarasse.» Loodusfilmid teinud Peeter Brambati ütlusel oli filmimine Piusal ääretult huvitav. «Elus loodus, näiteks ha rivesilikud kippusid küll eest ära jooksma. Välja sur nud rüükalad tuli aga rekonstrueerida arvutis.»

Keskkonnaameti Põlva-Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe nimetas kes kuse rajamisel nähtud koostööd vapustavaks. «Sellest oleme ammu unistanud!»

Orava vallavanema Ülo Plakso meenutusel tunnetas ta külastuskeskuse tegemise käigus pidevalt positiivset suhtumist, sest kõigile läheb Piusa korda. «Osalesid kõik Eesti loodu­sega seotud seltskonnad. Loodan, et see ei jää viimaseks etapiks Piusal. Majas on uudseid lahendusi, mida mujal Eestis pole seni tehtud.»

Maja köetakse teraviljajäätmetega, kusjuures soojus salvestub maakividest seintesse. Hoonel on veel päikesepaneelid. Katusel olevalt vaateplatvormilt avaneb hea vaade ümbrus konnale.

«Aastate eest oli Piusal vaid metsik turism ja suured rahvahulgad, kellest midagi maha ei jäänud. 1998 suleti koopad esimest korda, kuid rahvas käis neis keelule vaatamata. 2001 valmisid õpperada, jalakäijate sild ja tualett. 2003 avati koopad uuesti, praeguse külastuskeskuse kohal oli siis infomaja. Vaateplatvorm valmis 2007,» vaatas vallavanem läinud sajandisse tagasi.

Külastuskeskuse perenaine on Aire Nelke.

Külastuskeskus läks maksma ligi üheksa miljonit krooni
Külastuskeskus läks maksma 9 045 183 krooni, millest Euroopa Regionaalarengu Fondilt tuli 7 688 405 krooni ja ülejäänu Orava vallalt.

Allikas: Põlvamaa ajaleht Koit 02.11.2010