Kimmo Aulake: Kultuurieksporti arendades tuleb arvestada sektori eripäradega
Kultuurieksporti arendades tuleb arvestada sektori eripäradega, rääkis Eesti majandusdiplomaatidele Kimmo Aulake Soome Haridus- ja Kultuuriministeeriumist. Loe edasi »
Ettevõtjate ja ametnike hulgas on visa kaduma kuvand kultuurist kui millestki vähetähtsast, kuid rahamahukast ettevõtmisest. Ometi on kogu ettevõtluse struktuur muutunud. „Kultuuril on uskumatult suur osa rahvamajanduses – see on tugevalt keskmine majandusharu, edestades Soomes näiteks energeetikat, toidutööstust ja puidutööstust. Eratarbimises on kultuur Soomes toidu järel teisel kohal (2009) edestades näiteks riietust, restorane ja tervishoidu. Tänapäeva tootmine ei sõltu enam tööjõust, materjalidest ja tehasehoonetest, pigem on rõhk individuaalsel loovusel,“ rääkis Aulake. Ta tõi näiteks Angry Birds’i looja Rovio – edukas saab olla ka rasket masinaparki omamata.
Teenuste osakaal majanduses ületab juba mõnda aega tootmist. „Teenused moodustavad Soome majandusest 70%, kuid ekspordist moodustavad need vaid 15%. Selleks, et teenuste, sh kultuuri eksporti arendada, on vaja selle tähtsusest ja eripäradest õigesti aru saada,“ sõnas Aulake..
80% loomeettevõtetest on väikesed, 60% lausa mikroettevõtted. Vaid 1% on suuremad, kuid need annavad ca 40% kogu sektori käibest. Loomesektori ettevõtted on madala tootlusega – majanduslanguse korral neist inimesi ei koondata, nad lihtsalt töötavad vähem.
Rääkides ekspordist loomemajanduses ütles Kimmo Aulake: „Meie loojad on nagu plankton ookeanis, kes püüavad suurte haidega võistelda.“ Kultuuritoodetel on maailmas ülepakkumine, selleks, et löögile pääseda, on vaja vahendajaid, agentuure ja mänedžere. Kas Soomes on oskajatest terav puudus. Selleks aga, et kogu ekspordist saadav kasu ei läheks vahendajate taskusse, on vaja autoriõigustega seonduv õigesti paika panna. Oma seisukohta illustreeris ta jällegi näitega Roviost. Nimelt pole Angry Birds sugugi Rovio esimene mäng – varem lõid nad mängu, mille müüsid 30000 euro eest koos õigustega Nokiale, kes seda siis miljonites telefonides levitas. Angry Birdsi puhul jäeti õigused endale ja see mäng on ettevõttele sisse toonud rohkem kui 1,5 miljonit dollarit.
Soomes hakati süsteemselt loomemajanduse ekspordi peale mõtlema 2005. aastal. Praegu on loomemajandus jõudnud nagu Eestiski valitsuse tegevusprogrammi. Poliitikud näevad majanduse arengumootorit uutes sektorites nagu loomemajandus, on saavutanud kokkuleppe, et loomemajanduse finantseerimisel tuleb arvestada sektori eripära ja arendada sektoris turunduse ja reklaamioskuseid ning loomemajanduse paremaks organiseerimiseks on plaanis asutada loomemajanduse arenduskeskus. Enamuse programmide eestvedaja on majandus- ja tööministeerium, koostöös haridus- ja kultuuriministeeriumiga.
