Kieli, Vilniuse ja Peterburi loomemajandusstrateegiad arvestavad valdkonna panusega majandusse
„Kieli linn toetab loomemajandust, sest nad elustavad ettevõtlust,“ ütles Gabriela Husmann Kieli linnavalitsusest tutvustades linna loomemajandusstrateegiat.
Kiel toetab loomekeskusi ca 500000 euroga aastas, koostööprojekte 50 000 euroga (max 15 000 eurot projekti kohta), vabakutseliste loovisikute professionaliseerumist 50 000 euroga aastas (max 5000 eurot ühele isikule) ja majanduslikku koostööd Skandinaaviaga 25 000 euroga (max 10 000 eurot projekti kohta). Nende toetuste taga on Kieli linnavalitsus, linna majanduse edendamise üksus KiWi GMBH ja linna volikogu.
Selleks, et kindlustada loomekeskuste tegevuse jätkusuutlikkust, tehakse finantseerimisplaanid kolme aastas kaupa. Infrastruktuuri parendamiseks saavad loomekeskused taotleda eraldi toetusi. Koostööprojekti finantseerimise eelduseks on kolm partnerit, kes pühenduvad koos innovatsiooni le, jätkusuutlikkusele, linnakeskkonna parandamisele või kaasvale kogukondade arendamisele. Alustavaid loovisikuid toetatakse näiteks näituseruumide rendiga, coachimisega ja rahvusvahelistel näitustel osalemisel. Skandinaaviaga koostöö puhul toetatakse majandussidemeid, eriti Aarhusi ja Koldingu linnadega, ning rahvusvaheliste projektide (nt Interreg, Loov Euroopa) ettevalmistamist.
Loomemajanduse strateegia on kokku pandud ka Peterburis. Selle eestvedajad on linna kultuurikomitee ning linnaosade valitsused.- Strateegia eesmärgiks on säilitada ja harmooniliselt arendada linna unikaalset kultuurilist pärandit loomaks Peterburi loova linnana konkurentsieelist. Eraldi rõhutatakse hariduse osa loovuse kasvatamisel. Loovusel on erakordselt oluline osa linna turismimajanduses. Globaalselt on Peterburi turismimaht 0,6% kogu turismimahust ja turismi areng on linna jätkusuutlikkuse alus, rääkis Daria Bozyreva Peterburi Euroopa-Venemaa organisatsioonist Innopartnership. Toetatakse ka piiriülest koostööd, viimasel ajal näiteks Narva ja Tallinnaga.
Vilniuse kultuuripoliitika on sõnastatud Vilniuse linna Kultuuri arengu strateegias 2011-2020. Jurate Pazikaite Vilniuse linnavalitsusest tõi välja selle kolm pikaajalist eesmärki: elavdada loovust, kindlustada kogukondade laialdane osavõtt kultuurist ja julgustada rahvusvahelist kultuurisuhtlust. Uus strateegia Vilnius 2021-2030 näeb strateegia ette Vilniuse muutumist kunstilinnaks. Selle eesmärgid on kindlustada kõigile vaba ligipääs kultuurile, elavdada rahvusvahelistumist, kasutada kultuuripärandi säilitamiseks innovatiivseid meetodeid ja kindlustada efektiivne ja süstemaatiline kultuuri juhtimise rahastus.
Vilniuse linnavalitsuse strateegiline tegevuskava 2018-2020 tõi välja eesmärgid: kindlustada kultuuri kvaliteeti ja ligipääsetavust, vähendada sotsiaalset isolatsiooni, soodustada kultuurisündmuste mitmekesisust ja suurendada kogukonnatunnet. 2020. aasta toetussumma erinevate töötubade läbiviimiseks on 50000 eurot, „I create Vilnius“ 525 000 eurot, loomemajanduse toetusprogramm 377 800 eurot ja Covid-19 kriisist ajendatud toetus 1 miljon eurot.
Ülevaated linnade loomemajandusstrateegiatest esitati projekti Craetive Ports veebikoosolekul.
Creative Ports edendab kasvu ja tööhõivet Läänemere piirkonna kultuuri- ja loomemajanduses, edendades tugiorganisatsioonide ja ettevõtete rahvusvahelistumist.
Loov Eesti vastutada on tugiorganisatsioonidele õppemoodulite koostamine.
