Kes on uued kunstnikupalga saajad?
Reedel, 15.12.2017 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele Edith Karlson, Tanja Muravskaja ja Tõnis Saadoja.
Edith Karlson (1983) on Tallinnas elav ja töötav skulptor. Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Aastal 2006 võitis Karlson Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia ja 2015. aastal Köler Prize publikupreemia. Karlsoni skulptuurilooming kujutab peamiselt loomi ja inimesi ning käsitleb üldinimlikke probleeme, ühiskonna pealiskaudsust, obsessiivsust ja egoismi. Tema skulptuurid valmivad segatehnikas, sidudes klassikalisi ja ebatraditsioonilisi materjale. Karlsonil on olnud hulk isik- ja ühisnäituseid nii Eestis kui välismaal. Aastal 2010 oli ta välispraktikal Leonardo da Vinci rahvusvahelise programmi raames Berliinis Veronica Brovalli assistendina. Aastal 2015 tegi Karlson koostööd Sarah Lucasega Lucase isiknäituse „I Scream Daddio” jaoks Veneetsia Biennaali Briti paviljonis. Karlson soovib kunstnikupalga toel keskenduda erinevatesse töös olevatesse projektidesse – isik- ja ühisprojektid ning residentuurid.
www.edithkarlson.eu
Tanja Muravskaja (1978) on Tallinnas elav ja töötav fotokunstnik. Muravskaja on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonnas aastatel 2002-2010 ja jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Ta on täiendanud end Westminsteri Ülikoolis aastatel 2004–2005 ja õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isiknäitust nii Eestis kui välismaal. Muravskaja on üks järgmise aasta Köler Prize’i nominentidest. Peamiselt foto- ja videoportree žanris töötav Muravskaja käsitleb loomingus identiteediproblemaatikat globaalsel „postideoloogilisel“ ajastul, nii rahvusüleseid kui ka etnosekeskseid küsimusi külma sõja järgses postsovetlikus ruumis. Muravskaja soovib kunstnikupalga toel süvendatult jätkata töös olevaid projekte – erinevad isik- ja ühisnäitused ning trükised.
www.tanjamuravskaja.com
Tõnis Saadoja (1980) on Tallinnas elav ja töötav maalikunstnik. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2004. aastal maali erialal ja kaitses 2006. aastal magistrikraadi Ida–Londoni ülikoolis Inglismaal. Peamiselt fotorealistliku maalijana tuntud kunstniku loomingusse kuuluvad ka fotoinstallatsioonid ning 2011. aastal ilmunud raamat „Urmas Ploomipuu valge maja” ja laemaal Teater No99-s. Saadoja loomingu moodustavad fotograafilisel kujutisel põhinevad maaliseeriad, mis seovad mehaanilise kujutise maalitehnilise konteksti ja esitusviisiga. Saadojat huvitab võrdluse tekitamine erinevate foto ja maalitehnikate vahel, kus kompaktne tulemus laiendab valitud temaatilist konteksti. Saadoja on pälvinud kolmel korral Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemia (2011), Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (2013) ning Konrad Mägi preemia (2015). Saadoja soovib kunstnikupalga toel tegeleda süvenenumalt loominguga.
- aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Kaido Olele, Anu Vahtrale, Mark Raidperele, Marge Monkole ja Kris Lemsalule. Marge Monko loobus kunstnikupalgast 2017. aasta septembris seoses tööle asumisega Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna professorina ja alates 2017. aasta oktoobrist sõlmis kunstnike liit seetõttu kunstnikupalga töölepingu pingerea alusel Jass Kaselaanega.
- aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Dénes Farkasele, Kiwale (Jaanus Kivaste), Flo Kasearule ja Jaanus Sammale.
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2017 laekus Eesti Kunstnike Liidule 37 taotlust. Kunstnikupalgale võisid vastavalt kriteeriumitele kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks ei ole vajalik kuulumine loomeliitu ja kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuli Eesti Kunstnike Liidule esitada loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest; viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstniku-positsiooni ning avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega.
Taotluse hindamisel võttis komisjon arvesse eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani, taotluse esitaja haridust ja/või kogemust ning eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis; kunstnikupositsiooni ja kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvus-vahelises mastaabis. Mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peeti silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus arvestatakse komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi.
Kunstnikupalka annab Eesti Kunstnike Liit välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
Foto: Osa Edith Karlsoni installatsioonist «Doomsday»
