Kes ja kus on Eesti sotsiaalsed ettevõtted?
Sotsiaalse ettevõtluse sektor on Eestis viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Uuringust selgus, et sotsiaalsed ettevõtted paiknevad üle Eesti, kuid eelkõige Harjumaal ning Tartumaal. Sektori mahtude suurenemist nii majanduslikus mõttes kui tööandjana näitab Vabaühenduste Liidu EMSL, Statistikaameti ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostöös valminud esimene Eesti sotsiaalse ettevõtluse statistiline aruanne.
Uuring valmis projekti “Sotsiaalse ettevõtluse statistilise ülevaate loomine” käigus, mida rahastas Euroopa Komisjon, et pakkuda poliitikakujundajatele ja teistele olulistele sidusgruppidele usaldusväärset infot sotsiaalsete ettevõtete rolli kohta kohalikus majanduses.
Valim koostati 2012. aasta andmete alusel, andmeid uuriti perioodi 2009–2012 kohta. Uuringusse kaasati 125 organisatsiooni, kelle puhul saab kindlalt öelda, et nad tegutsevad sotsiaalsete ettevõtetena. Samas potentsiaalselt on sotsiaalseid ettevõtteid veel vähemalt 800, keda ei kaasatud valimisse andmete ebapiisavuse tõttu.
“Sotsiaalseid ettevõtteid on teistest organisatsioonidest suhteliselt keeruline automaatselt eristada. Organisatsioonid valiti välja kõigepealt äriregistri tulemiaruannete andmete filtreerimise teel tegevusala ja ettevõtlustulu suuruse järgi, millele järgnes hulk käsitsi tööd. Lisaks oli oluliseks tingimuseks, et organisatsioon oleks kodanikualgatuslik ja sõltumatu, st asutajate hulgas ei oleks riigi ega KOV üksusi, samuti ettevõtteid,” selgitas valimi moodustamist projektijuht Riinu Lepa, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige.
Uuringust selgus, et sotsiaalsed ettevõtted paiknevad üle Eesti, kuid eelkõige Harjumaal (sealhulgas Tallinnas) ning Tartumaal (sealhulgas Tartus). Eestis puudub neile eraldi juriidiline vorm, seejuures enamus tegutseb mittetulundusühingute või sihtasutustena. Samas leidub ka kasumijaotusest loobunud osaühinguid ja vabaühenduse-äriühingu koostöövorme. Iseloomustades sotsiaalsete ettevõtete tegevusvaldkonda, siis 38% ettevõtetest on selleks sotsiaalhoolekanne, 7% haridus ning 54% jagunevad erinevate valdkondade vahel.
Sotsiaalsed ettevõtted on muutunud jätkusuutlikumaks, mis kajastub suurenenud ettevõtlustulu osakaalus kogutuludest ning annetusi ja toetusi kaasavate organisatsioonide vähesuses – ligi kolmandik organisatsioone ei saa annetusi ja toetuseid. 2012. aastal oli sotsiaalsete ettevõtete kogutulu 36,6 miljonit eurot, sellest 24,4 miljonit ettevõtlustulu.
Sektori ettevõtlustulu kasv on olnud keskmiselt 18% aastas ning üksuste juurdekasv 7% aastas. Sektori kasvust olulise osa annavad seega juba tegutsevad ettevõtted. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötas 2012. aastal ligikaudu 1400 inimest.
“Ettevõtlustulu teenimine muudab sotsiaalsed ettevõtted elujõulisemaks võrreldes paljude ainult heategevusrahast või projektitoetustest sõltuvate vabaühendustega,” kommenteeris Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps. “Sõltumata konkreetsest tegevusvaldkonnast on sügavama jälje jätmiseks igal juhul tarvis pikaajaliselt ja stabiilselt tegutseda. Ettevõtlustulu teenimine on turumajanduse tingimustes üks olulisemaid võimalusi positiivse muutuse loomise rahastamiseks, olgu tegemist puuetega inimeste tööhõive või hoopis uuskasutusega.”
Uuringu esitlusmaterjalidega saab tutvuda SEVi veebilehel.
Loe lisa Ärilehest
