Läänemere päevade raames toimunud konverentsil arutati, kas loomemajandus  võiks Hiiumaa majanduselule uue hoo sisse puhuda ja kerkida arvestatavaks majandusjõuks.
Konverentsi juhtinud Toomas Kokovkin ütles algatuseks, et kuigi loomemajandus tundub üpris uue asjana, see tegelikult nii ei ole.

Ta tutvustas tõmmist projektist “Loomemajandus Hiiumaa arengu huvides”, mida rahastas Vabaühenduste fond ja teostas MTÜ Arhipelaag. Loomemajandust käsitleti selles väga kitsas tähenduses, konkreetselt loomingu ja loomeprotsessina. “Esitasime endale kolm küsimust. Mis on loomemajandus meie jaoks? Kes on loomemajandajad? On see üldse Hiiumaal võimalik?” kirjeldas Kokovkin projekti esimest järku.

Ettekandest selgus, et Hiiumaa loomemajandusel on tugev seos turisminduse ja kohaturundusega. Edendamine saab olla vaid saarekeskne, aga puudu on ühtsest turundamisest ning terviklikust nägemusest. Neli stsenaariumi “Leidsime, et Hiiumaal on võimalikud neli stsenaariumi: küüdutriibu, suvetuuri, festivalide või loometeo saar,” rääkis esineja.

Esimene variant on võrreldav Kihnu kultuuri või setodega, põhineb traditsioonidel ja nende hoidmisel. Teisel juhul käiksid meil suvi läbi välistrupid, mis pakuks muusikat ja teatrit. See tõmbaks siia ka mandrirahvast. Probleem on, et esinejad lahkuvad koos rahaga. Kolmanda variandina jääks raha suures osas saarele. Pidevalt toimuksid omafestivalid, nagu Hiiu Folk või Kohvikute Päev. nagu Jeju saarel Lõuna-Koreas, kus üks üritus ajab teist taga ja käib lakkamatu pidu. Neljas võimalus oleks tõsta kohapealset kvaliteeti ja oskusi, tulemus oleks eksporditav. Midagi sellist nagu teeb MTÜ Ajaloolised Võtted või ka dramaturgide kirjandusseminar.

Küsimusele, mida peaks tegema, et loomemajandus Hiiumaal “jalad alla võtaks”, oli Kokovkinil ka vastus: “Hiiumaa loomekobar tuleks muuta ühtseks. Tegevust peaks koordineerima, ühiselt võiks toimuda nii turustamine, suurürituste korraldamine kui projektitaotluste kujutamine.”

Saaks läbi viia koolitusi, näiteks maali- või fotokunsti omi, noorte koolitamine loomemajanduse vallas tuleks tähelepanu alla võtta. Koostöös Hiiumaa ametikooliga saaks ehk vastavaid erialasid õppekavasse lülitada.

Samas tunnistas Kokovkin, et loomemajanduse juures jääb majandusest vajaka. “Hea Energia Festivali eelarve oli umbes pool miljonit, millest 10% tuli piletitulust. Pimedate Ööde Filmifestivali eelarve oli 100 000, millest 10% tuli piletitulust,” tõi ta näiteid.

“Teisalt saame kaudset tulu. Siin käib palju külastajaid, kes ehk tagasi tulevad. Näiteks Suursadama teatrietendusi käis vaatamas umbes 3500 inimest, kellest pooled hiidlased.”

Kokovkini isklik arvamus on, et loomemajandusest omaette majandusharu oleks palju loota, küll aga on kaudne kasu loomemajandusest kordt suurem kui majanduslik kalkulatsioon seda näitaks.

Ükg esinejatest, Grigori Nerssyan avaldaski huvitava plaani. Nimelt tahetakse järgmisel suvel Hiiumaal korraldada Balti mere riikide dramaturgide seminar. “Näidendid, mis pole lavale jõudnud, kantaks elukutseliste näitlejate poolt professionaalsetele lavastajatele ette,” tutvustas ta ürituse ideed.

Allikas: Hiiu Leht