Juko-Mart Kõlar: Eesti muusikatööstus elab paremini kui kunagi varem
Hoolimata muusikatööstuse probleemidest elavad Eesti muusika ja muusikud paremini kui kunagi varem. Miks?
Plaatide väljaandmine on muutunud enam kui 90% artistide jaoks kahjumlikuks; digitaalne müük ei ole suutnud plaadimüüki asendada; kohalikes raadiojaamades (va üksikud erandid) on eesti muusika osakaal alla 15%; Eestis sisuliselt puuduvad rahvusvahelisele muusikatööstusele omased muusikakirjastused; agentuuride ja mänedžmentide tegevus on poolprofessionaalne ja orienteeritud valdavalt kohalikule turule.
Ometi elab Eesti muusika ja muusikatööstus tervikuna paremini kui kunagi varem. Miks?
Eestis tehakse rohkem ja mitmekesisemat muusikat kui kunagi varem. Avasime eelmisel aastal Eesti suurima muusikavalikuga raadio, Netiraadio, mille 10 kanalil mängib ööpäevaringselt eesti muusika, ulatudes klassikast alternatiivmuusikani. Käesoleval aastal on plaanis avada veel vähemalt 2 uut kanalit. Vähem kui aastaga oleme jõudnud Netiraadio andmebaasi laadida umbes 11 000 lugu, aga uut ja huvitavat materjali erinevatest žanridest lisandub iga päev.
Teine näide on 29.-31. märtsini toimuv Tallinn Music Week. Festivali raames astub üles 150 eesti artisti, kelle seas on paarkümmend tuntud nime, aga lisaks neile esineb veel üle saja noorema põlvkonna artisti ja laiema avalikkuse jaoks veel tundmata talendi. See näitab, et näiliselt rahuliku muusikamaastiku pinnases kihab elu ja käib vilgas loometegevus, mis annab tunnistust eesti muusikavaldkonna elujõust.
Eesti muusikavaldkond on professionaalsem kui kunagi varem. Professionaalsuse all ei pea ma silmas muusikakõrgkooli lõpetanud akadeemilisi muusikuid, kes tõsiste nägudega tõsist muusikat esitavad, vaid üleüldist kvalitatiivset hüpet, mis puudutab muusika loomist, esitamist ja salvestamist.
Kui veel kümmekond aastat tagasi räägiti pooleldi naljatledes, et 50 muusikut annavad erinevate koosseisude raames 90% kõikidest “keikadest” (esinemistest), siis viimastel aastatel on selgelt näha tendentsi, kus professionaalsust – kvaliteedinõuet muusika loomisele, esitusele, kontserttegevusele ja salvestusele – leiab üha enam ka väljaspool ametlikke õppeasutusi ja institutsioone.
Siin meenub lugu eesti muusikatöösturist, kes pöördus Londoni stuudio poole, et tellida remiksid eesti lauljatari vastvalminud singlile, aga sealt suunati ta tagasi Tallinnas Kopli keldris tegutseva produtsendi juurde, kellega see Londoni stuudio koostööd teeb. Teisisõnu, head ja kvaliteetset muusikat tehakse ja salvesatatakse üha enam ka väljaspool ametlikke õppeasutusi ja suuri stuudioid.
Eesti muusika ja muusikud on rahvusvaheliselt tuntumad kui kunagi varem. Juba aastaid kujundavad Eesti rahvusvahelist mainet meie heliloojad (nimetan siin ainult Pärti, Tüüri, Tormist), dirigendid (näiteks Järvid, Elts, Kaljuste, Tali) ja maailmatasemel ansamblid-koorid-orkestrid-solistid (näiteks Filharmoonia Kammerkoor).
Viimastel aastatel on üha enam silma jäänud ka muu muusika tegijad, näiteks meie resident-DJ-d Londonis, Metsatöll, Kosmikud, Kerli, Hannah, IIRIS ja Ewert & The Two Dragons. Lisaks nendele ka mitmed folgi-, jazzi- ja alternatiivkoosseisud, kelle muusika ei mahu otseselt ühegi suurema nimetaja alla.
Eesti muusikast kirjutatakse arvukalt välismaises pressis (näiteks hiljutine Le Monde’i kajastus Ewerti & The Two Dragonsi kohta) ja eesti artiste kutsutakse üha mainekamatele välisfestivalidele. Minu hinnangul tingib selle märkimisväärne huvi kasv uue ja teistsuguse muusika järele veel avastamata piirkondadest, näiteks Ida-Euroopast, mis lisab uut värskust juba pikka aega kuuldud-nähtud Lääne-Euroopa või ameerika muusikatraditsiooni.
Muusikavaldkond on paremini doteeritud kui kunagi varem. Kui jätame kõrvale riigiasutused (näiteks Rahvusooper Estonia või Eesti Kontsert), siis eesti muusikud, muusikaorganisatsioonid ja -ettevõtted on paremini doteeritud kui kunagi varem taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Olemasolevate riiklike toetusprogrammide mahud on suuremad ja lisandunud on mitu uut toetusvõimalust näiteks EAS-i tugistruktuuride meetmest, mis toob muusikavaldkonda uut raha läbi arenduskeskuse (Eesti Muusika Arenduskeskus).
Lisaks sellele on ka täiesti uusi algatusi, näiteks Eesti Autorite Ühingu toetus muusikaekspordile, mis käesoleval aastal ulatub 70 000 euroni. Sellega on avanenud võimalus kõigile agentuuridele, mänedžmentidele, muusikakirjastustele ja teistele muusikat eksportivatele ettevõtetele saada toetust ekspordiplaanide elluviimiseks.
2009. aastal viis MTÜ Eesti Muusika Eksport läbi küsitluse, mida artistid ise ja nende mänedžerid peavad peamiseks takistuseks enda ekspordiplaanide teostamisel. Esmase vajadusena toodi välja tuuringutoetus, mis kataks otsesed sõidukulud, et meie talenti väljaspool Eestit tutvustada. Nüüd on selline võimalus olemas. Kokkuvõttes, alati saab paremini ja rohkem, aga faktiliselt on eesti muusikud, ettevõtted ja organisatsioonid toetatud paremini kui kunagi varem.
Eesti muusika eksport on saanud reaalselt jalad alla. Eesti muusika eksport kitsamas tähenduses moodustub kolme liiki tuludest: toodete ja teenuste müügist ning intellektuaalse omandiga seotud tuludest. Teenuste ja intellektuaalse omandiga seotud tuludest tuleb juttu järgmises artiklis, ent siinkohal toon kolm näidet muusikavaldkonna toodetest.
Esimene – Estonia klaverid, mille eksport moodustab 95% kogu tootmismahust ja mida eksporditakse peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Aasiasse. Teiseks Esteloni kvaliteetkõlarid ja kolmandaks muusikatööstusele mõeldud IT-lahendused. Näiteks avatakse lähiajal eestlaste arendatud MyGigs.com, mis on tööriist artistidele, agentidele, mänedžeridele ja promootoritele ning mis hõlbustab kontsertide planeerimist, mänedžeerimist ja infovahetust.
Allikas: Delfi
