Loov Eesti tegi kokkuvõtte John Newbigini säravast etteastest Pärnu Juhtimiskonverentsil. Newbigin on juhtiv Briti loomemajanduse ekspert ja paljude oluliste loomemajandusalgatuste strateegiline nõustaja.

John Newbigin väitis Pärnu Juhtimiskonverentsil, et  loovusel põhinev äri pole mitte ainult hea äri, vaid ainus äri, mis omab kasvupotentsiaali naftaõitsengu-järgses ammendatud loodusressursside maailmas.

Uued digitaaltehnoloogiaga seotud loovärid on tema sõnul enamike tööstusharude tegelikud innovatsioonikeskmed ja uute ärimudelite tekitajad. Loovärid loovad uued seosed tarbija ja tootja vahel ning on lähiaegadel muutmas ka haridussüsteemi. Oma kogemustele tuginedes viitas Newbigin, et paljud valitsused ja ettevõtjad ei saa täielikult aru muutuste ulatusest ja kiirusest, ega mõista radikaalseid võimalusi, mida looväri pakub. John Newbigin töötab Eestis koos Briti Nõukoguga, kes on loomemajanduse diskussiooni algatamise Eestis võtnud üheks oma eesmärgiks.

Newbigin selgitas ka, miks see nii on. „Ettevõtjate jaoks on loovus midagi sellist, mida ei osata määratleda. Innovatsioon on palju turvalisem sõna. Loovus ei ole ainult head ideed – loovus tähendab seda, et rakendate oma ideid ning jälgite sellega seotud protsesse. Kõik asjad, mis on loovad, ei pruugi alati olla äritegevusele head. Ükski äri aga ei saa hästi toimida ilma loovuseta,” sõnas ta.

Inimväärtus peitub siiski tarkvaras ja disainis, mitte tehastes ja liinitootmisprotsessides. Uuem majandusmudel seisneb unikaalsete lahenduste loomises väikeste ja paindlike gruppide poolt. Newbigin tõi näiteks maailma vallutanud i-Phone’i,  mis võimaldab rakendada kogu maailma oma tegevustesse ja suhelda täiesti uuel moel.

Newbigin soovitas loovalt suhtuda ka oma elukutse rakendamisse: „Kui otsite töökohta, siis peate arvestama, et võtate selle kelleltki ära. Looge parem ise endale töökoht, siis mõjutate majandust ka tegelikult.” Tegelik loovus ongi just see, mis majanduse tiksuma paneb.

Majanduse uueks paradigmaks on saamas põhimõte „Parem palu vabandust kui küsi luba.” Sellega seoses ergutas Newbigin inimesi katsetama ja lisas: „Täna ei ole läbikukkumine enam kallis – vastupidi, see on odav ja samas parim õpetaja. Ilma proovimata ei saa ka uut väärtust luua. Väiksus on siinkohal ainult eeliseks, sest väike on paindlikum,“ viitas ta Eesti võimalustele.

Oma jutu illustreerimiseks tõi Newbigin hulganisti näiteid:
•    Rwanda infomajanduse lahendus – infrastruktuuri arendamine ei tähenda tingimata läbi mäestike maanteede rajamist. Rwanda valik oli hoopis luua lairiba infrastruktuur. Kõigil Rwanda lastel on e-posti aadress, nüüd varustab riik  kõik gümnasistid arvutitega.
•    Aberdeeni näide: Kui umbes 15 koomiksite illustraatorit jäid samaaegselt tööta, siis otsustasid nad oma jõu ja oskused ühendada. Täna on tänu neile Aberdeeni Ülikool kõige vägevam mängutööstuse keskus – näiteks on Lara Croft eal loodud.
•    Brightoni näide: Kohalik majandus on ümber ehitatud sotsiaalsele infrastruktuurile –Brightonis elanikud saavad kohalikus ülikoolis õppida magistriprogrammis just piirkondlikus tööstuses vajalikke erialasid.
•    Vormel 1 tiimi juht jälgis haiglas operatsioonijärgse haige üleandmist intensiivravile ja leidis siin vormeli teenindusega palju sarnast. Koostöö tulemusena muudeti oluliselt haigete üleandmise süsteemi .

Loovuse paremaks rakendamiseks soovitaski Newbigin ärgitada erinevate valdkondade inimesi üksteiselt õppima. Ka viitas ta õpetaja rolli muutumisele koolis: internetiajastul on õpetaja roll on luua ligipääs teadmistele. „Kui me ei õpeta lastele koolis meeskonnatööd, siis me ka ei
valmista neid ette tulevikus edukalt majanduses toimetama.”

Newbigin arvas, et majanduse arengusuunad võiksid saada uue hoo, kui valitsussektor muudaks oma ostude ja hangete tegemise põhimõtteid. „Praegu ostetakse tooteid ja teenuseid kõige odavama hinnaga. Kui hakataks tegema loovust toetavaid oste, siis oleks sellel majandusele tohutu mõju,” oli ekspert kindel.