Jane Oblikas: disain ja ettevõttes loodud lisandväärtus on üheselt seotud
Eesti ettevõtluspoliitika uue arengukava „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ eesmärgiks on suunata Eesti ettevõtjaid enam tulu teenima kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Loov Eesti uuris Disainikeskuse juhi Jane Oblikase käest, kuidas disain saaks arengukava raames kõrgemat lisandväärtust pakkuda.
Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 on üles ehitatud võrreldes eelmise rahastusperioodiga erinevatel alustel. Suure eesmärgi – rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodetetst ja teenustest – saavutamise nimel (väheste ressursside tingimustes) on väga täpselt kirjeldatud fookus nii valdkondade kui ka ettevõtete järgi, kellelt suurim lisandväärtuse kasv tulla võib.
Riik näeb enda oluliselt suuremat rolli ettevõtte strateegilises arendamises. Kui eelneval perioodil said ettevõtted otsetoetusi erinevate üksikprojektide teostamiseks, siis edaspidi vaadeldakse ettevõtet kui tervikut ja pakutakse tervikust lähtuvat lahendust (ettevõtja arenguprogramm). Nii teravdatud fookus kui ka strateegiline lähenemine ettevõtete probleemidele on oma olemuselt väga õiged. Nüüd jääb üle vaid rakendada need ideed praktikas. Ja siin näeme paari ohukohta.
Esiteks, need kliendihaldurid/konsultandid, keda riik (st EAS) saadab ettevõtetesse auditeerima ja konsulteerima, peavad olema väga pikaajalise ja mitmekülgse kogemusega strateegilised konsultandid. EAS-i konsultandid peavad olema suutelised nägema 360 kraadi ettevõtte vajadusi ja tõepoolest neist oluliseimad sõelale jätma. Kas meil on need inimesed olemas ja kas nad on nii laiapõhjalise auditi läbiviimiseks piisavalt koolitatud ja ettevalmistatud?
Teiseks, kuidas praktikas jõuab ettevõtteni teadmine, kuidas auditi põhjal paikapandud strateegiat ellu rakendada? Ettevõtja arenguprogrammiga paralleelselt peab olema välja töötatud ka koolituse ja nõustamise programmid. Ettevõttel peab olema võimalus pikemaajaliselt saada talle vajalikus valdkonnas konsultatsioone ja praktilist nõu. Näiteks, kui ettevõtte peamine probleem on tootmise efektiivistamises, siis saame ta suunata programmi, mis viib ettevõttesse praktilise teadmise ja kogemuse kuidas tootmist efektiivselt korraldada. Oluline märksõna siinjuures on pika-ajalisus. Strateegilise disainirakendamise pilootprogrammi Disainibuldooser kogemus näitab, et ettevõttes läheb ca aasta mõistmaks disaini rakendamise võimalusi. Disainijuhi käe all saadud reaalne kogemus muudab ettevõtte mõttemaailma aegamisi. Aga just mõttemaailma muutus loob väärtust pikemas perspektiivis.
Rääkides disainist ja disainirakendamisest – disain ja ettevõttes loodud lisandväärtus on üheselt seotud. Täna oleme olukorras, kus Eesti ettevõtete seas on innovatiivseid ettevõtteid EL-i keskmisest rohkem, kuid uutest toodetest saadav käive märgatavalt väiksem. Innovatsioon iseenestest veel ettevõttele kasumit ei tooda. Kasumisse jõuab innovatsioon, mis on inimese jaoks ”õige” ja tehtud käepäraseks ja kättesaadavaks. Seepärast oli niivõrd oluline Kasvustrateegiasse sisse kirjutada disain ja inimkeskse disaini rakendamine. Disain lahendab probleeme küsides ”miks”, mitte ”mida”. Miks inimesed üht teenust/toodet tarbivad ja teist mitte? Mis tegelikult inimese jaoks väärtust loob? Kui me teame miks, saame mõelda ka kuidas. Hea disaini tulemuseks ongi inimese vajadusest lähtuv, tema jaoks lihtne ja loogiline toode/teenus, mis tekitab heas mõttes sõltuvust. Ja sellega on eesmärk rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodetetst ja teenustest täidetud.
Eesti Disainikeskus kommenteeris eelkõige tegevussuunda ”arendus ja tootmine”, kogu strateegiadokumenti saab lugeda siit.
Jane Oblikas
Juhataja
Eesti Disainikeskus
