Intellektuaalomandiõigus peab käima ühte jalga tehnoloogia arenguga
Eesti intellektuaalse omandi foorumil kõne pidanud justiitsminister rõhutas intellektuaalomandi ühtlustamise ja kaasajastamise vajadust ning tõi välja intellektuaalõiguse muutumise seoses üleüldise internetiseerumisega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on intellektuaalomandiõigus Eestis lõpuks endale kodu leidnud, kus peale aastaid kestnud ekslemist mitme ministeeriumi vahel on enam-vähem kogu sellealane õigusloome nüüd koos teiste klassikaliste eraõiguse valdkondadega Justiitsministeeriumi kujundada. „2011. aasta sügisel võtsime kultuuriministeeriumilt üle autoriõiguse temaatika ja selle aasta algul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tööstusomandiõiguse ning nüüd, kus kogu valdkond on jõudnud justiitsministeeriumi kätte, tegime järgmise olulise sammu ja alustasime intellektuaalomandi õigusaktide kodifitseerimisega. Lihtsamalt öeldes loome lähiaastatel ühtlustatud ja vastuoludeta seadustikku,“ lausus minister.
„See ei tähenda, et eesmärk oleks tingimata üks kõikehõlmav seadus, vaid pigem leiame, et on vaja kujundada süsteemne, selge ja kasutajasõbralik seadustik, mis sobiks hästi Eesti eraõiguse maastikule. Õiguse ühtlustamine ja ajakohastamine aitab ühelt poolt parandada intellektuaalomandiõiguse kvaliteeti ning teisalt suurendada õiguskindlust ja ¬selgust . Süsteemne, kasutajasõbralik ja nüüdisaegne intellektuaalomandi seadustik annab uue tõuke neile tegevusvaldkondadele, mis on keskendunud loomingulisusele ja innovatsioonile ning muidugi soodustab see ka tarka majandust, mis on Eesti-sugusele väikeriigile enam-vähem ainus tõsiseltvõetav arengutee,“ ütles justiitsminister.
Ministri hinnangul on ühiskond ja selle liikmete käitumisharjumused viimastel aastakümnetel tublisti muutunud ning seda on suuresti põhjustanud vägagi järsk tehnoloogiaplahvatus ja ilmselge murrang inimeste ligipääsus infole. „Tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks ning võtta arvesse nii uusi tehnoloogilisi lahendusi kui ka tarbijate muutunud harjumusi,“kinnitas minister.
Kristen Michali hinnangul on uue seadustiku üks keskseid teemasid teoste vaba kasutamine ning kuna teoseid on lihtsam kopeerida ja jagada kui eales varem, siis on kiiresti muutnud ka meie ootused ja arusaam sellest, mil moel peaksid teosed olema kättesaadavad ja kuidas neid kasutada tohib. „Näiteks pilvandmetöötlus on muutnud teose lubatud kasutamise ja autoriõiguste rikkumise piiri raskesti määratletavaks ning see tekitab ägedaid vaidlusi, kuid kindlasti ei saa digitaalne keskkond olla Metsik Lääs. Selleks tuleb leida tasakaalupunkt üle- ja alareguleerimise vahel, et kõige tavalisemad internetitegevused ei tähendaks autoriõiguste rikkumist, aga teisalt oleks kaitstud ka loomeinimeste huvid ja õigused,“ toonitas justiitsminister.
Ministri sõnul peab õiguspärase kasutamise piirid digitaalses keskkonnas selgelt paika panema ning lisaks pilvandmetöötluse probleemistikule tuleb käsitleda muu hulgas nii muusika ja filmide allalaadimist ja jagamist, kui ka internetikasutajate loodud teoseid. „Teoste kättesaadavuse raames tuleb tähelepanu pöörata sellele, missugused raamid peavad olema kollektiivse esindamise organisatsioonidel, kes on saanud endale hulga autoritasude kogumise ja väljamaksmise ülesandeid. Nende organisatsioonide tegevus peab olema läbipaistvam ja kasutajasõbralikum. Selles vallas on ilmselgeid probleeme,“ hindas Michal.
Teine suur tahk intellektuaalomandi kodifitseerimisprotsessis on ministri sõnul tööstusomandi õigus. „Innovaatiline ja kasutajasõbralik tööstusomandiõigus on üks ettevõtluse arendamise ja seda kaudu ka riigi majandusarengu peamisi alustalasid, kusjuures arenenud tööstusomandi õigusraamistik ei soodusta mitte üksnes meie ettevõtjate tegevust, vaid kasvatab ka välisinvestorite huvi Eesti vastu,“ lausus minister ja täiendas: „Praegu on iga tööstusomandi objekti jaoks eraldi seadus, eraldi registreerimis-ja õiguskaitsemenetlus ning see olukord vajab analüüsi, kas ja kuidas saaks sarnaseid norme ühtlustada. Eelkõige tuleb ühtlustada ja lihtsustada registreerimismenetlust, see tähendab taotluste esitamist, nende läbivaatamist ja vaidlustamist. Nii muutuks kogu menetlusprotsess läbipaistvamaks ja kiiremaks.“.
Kolmas tegevussuund intellektuaalomandiõiguse vallas on Michali sõnul karistusõiguse revisjon, kus korrastamise kõrval on üks suuremaid eesmärke parem tasakaal ja revisjonist tulenevalt -vajadusel dekriminaliseerimine.
„Intellektuaalomandi valdkonnas on olukorda juba aastaid leevendatud, aga sellele vaatamata on peaaegu iga õigusrikkumine praegu karistatav. Kui autori isiklike või varaliste õiguste rikkumine ei ole karistatav just kuriteona, siis väärteona igal juhul, sama on ka tööstusomandi valdkonnas. Enam-vähem igasugune ainuõiguse rikkumine on kuritegu ning seda tulebki hinnata, kas tasakaal on siin paigas ja karistused on proportsionaalsed,“ lausus Michal.
Ministri sõnul tundub intellektuaalomandi puhul siiski olevat üldlevinud arusaam, et karistatav peab olema tahtlik piraatlus ja kaubamärgivõltsimine kaubanduslikus ulatuses ning need ei toimu enamus juhtudel kindlasti kogemata ja petavad pea alati tarbijaid ja kahjustavad nende õiguste tegelikke omajaid.
„Totaalset karistamist ei nõua meilt ükski rahvusvaheline standard ning intellektuaalomandiõigust korrastades ongi üks meie sihte see, et need tsiviilõiguslikud võimalused oleksid nii õiguste omajatele kui kasutajatele soodsamad, kättesaadavamad ja arusaadavamad. Meie eesmärk on mõõdukohaselt ja selgelt kaitstud intellektuaalne omand, mille kasutamiseks on loodud arusaadavad ja mõistlikud võimalused,“ lõpetas justiitsminister.
Allikas: Marketingi Instituut
