Inseneeria: Hea disain loob esteetilisi ja funktsionaalseid äriobjekte
Eesti Disainikeskuse juht Ruth-Helene Melioranski kirjutab Inseneerias disaini rakendamisest Eesti tööstusetteveõte tootmis- ja arendusprotsessis.
Viimased uudised majandusrindelt on järjest rõõmustavamad ning optimistlikumad – kiire kasv nii käivetes kui ekspordinumbrites on igati tervitatavad nii iga üksiku ettevõtte kui kogu Eesti majanduse kontekstis.
Taastumine on toimunud peamiselt kulude kokkuhoiu ning ebaefektiivsete protsesside ümberkorraldamise kaudu. Samas tuleb tõdeda, et tõeline väljakutse oma toote- ja brändiarenduse näol on paljudele ettevõtetele tänaseni siiski vaid unistuseks. Paljuräägitud majanduse ümberstruktureerimine, mille tulemusena pakuksid ettevõtted kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning oleksid seepärast globaalselt konkurentsivõimelisemad, on saavutatav peamiselt vaid oma tooteportfelli kaudu. Täna on see ette näidata vaid mõnedel eksportivatel ettevõtetel.
Ettevõtteid on innustatud panustama rohkem tootearendusse – erinevate teadlikkust tõstvate kampaaniate ja koolitustega, kuid senine vähene valdkondlik kogemus, eeskätt kogu tootearendusprotsessi eduka juhtimise kogemuse puudumise tõttu, pole võimaldanud suurt hüpet ette võtta.
Disaini suhtes ollakse veel umbusklikud
Kui insener-tehniliste lahenduste ja turundusstrateegiate väljatöötamise osas on tööstusettevõtted erinevaid kogemusi omandanud, siis disaini rakendamine on senini küllalt väheldane. Jah, ka siin võib rääkida vähesest disainiteadlikkusest ning kogemuste puudumisest, mis päädib eelarvamusega disainist kui millestki kallist ja mõttetust kulureast. Samas, vaadeldes disaini olemust süvitsi, näeme, et just selle valdkonna professionaalseid oskusi rakendades on võimalik ühendada insener-tehnilised lahendused kasutajasõbralikkuse ning atraktiivsusega. Need omadused aga soodustavad turul eristumist, loovad selge konkurentsieelise ning aitavad tõsta toodete lisandväärtust.
Disainer ei tegele ainult toodete ilustamisega, see on vaid kogu disainiprotsessi üks tahkudest. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja rakendamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega.
Hea disain: mõõdetav kasu, mitte kulu
Hea disain väljendub objektides, süsteemides ja teenustes, mis toimivad nii esteetiliselt, funktsionaalselt kui äriliselt; muutes seejuures inimeste elu paremaks ning omades minimaalset võimalikku mõju meie planeedile. Hea disain väljendub mõõdetavas kasus, mitte kulus. Kuna disaini väärtust saab mõõta majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkondlikult, on tegemist investeeringuga tulevikku, mitte jooksva mõttetu kuluga.
Kokkuvõtvalt on disain süsteemne lähenemine probleemide kaardistamiseks, defineerimiseks, lahenduste leidmiseks ning nende elluviimiseks. See on protsess, mis ühendab loovuse ja innovatsiooni, sidudes uued ideed turuvajadustega, vormides ideedest praktilisi ja atraktiivseid pakkumisi klientidele ja kasutajatele.
Termin “disaintoode“ on vaid turundusmaterjalides
Oluline on märkida, et disain on tegu-, mitte nimisõna. Kogu meid ümbritsev tehiskeskkond on disainitud, küsimus on vaid, kui hästi või halvasti sellega hakkama on saadud, kuidas disaini tulemus vastab algsetele eesmärkidele ning ettevõtte vajadustele. Seega “disaintoode” kui selline eksisteerib vaid turundusmaterjalides ning lamp on ikka lamp ja vaas on vaas.
Hea disain sünnib vaid koostöös teadlike tellijatega. Kuigi kõik inimese loodu on disain, teostub täna suurem osa sellest ilma professionaalsete disaineriteta. Väärt disain saab teoks tänu professionaalse disaineri treenitud oskustele ja kogemustele, mida disaineri klient ja koostööpartner osavalt oma organisatsiooni edendamiseks kasutavad. See on põhjus, miks on oluline tõsta disainikompetentsi ka ettevõtte sees.
Ettevõtjatele on tulemas tasuta infopäev
Eesti Disainikeskus on oma asutamisest peale pakkunud ettevõtetele nii erinevaid konsultatsioone kui koolitusi oma oskuste ja teadmiste tõstmiseks. Hea võimalus on siinkohal kutsuda kõiki ettevõtjaid 19. aprillil Kaubandus-Tööstuskojaga koostöös korraldatavale tasuta infopäevale “Koostöö disaineriga – luksus või lisandväärtus?”, kus lähemalt tutvustavad oma tegemisi nii disainerid kui ka ettevõtjad, kel on disaini rakendamise edukas kogemus.
Ka riiklikul tasandil on disaini rakendamise kasulikkust järjest enam püütud esile tõsta. Üheks innustajaks võib pidada uue “Disaini rakendaja” kategooria lisamist ettevõtlusauhindade konkursile, mille eelmisel aastal võitis süsteemset disainjuhtimist kasutav vanni- ja aurusauna tootja Balteco. Balteco on disainiprotsesside juhtimiseks oma meeskonda kutsunud disainijuhi Aivar Habakuke, kelle töö tulemusena on kogu ettevõtte tooteportfell omandanud äratuntavalt ühtsed jooned ja tunnused.
Loodame, et sel aastal on austavale “Disaini rakendaja” tiitlile kandideerimiseks põhjust juba märksa rohkemal hulgal tööstusettevõtetel!
Allikas: Inseneeria
