Ida-Virumaal on huvi loomemajanduse vastu suur
6. oktoobril peeti Narva ettevõtluspäeva raames loomemajanduse seminari, mille eesmärk oli laiendada kohalike tegijate pilti loomemajandusest üldisemalt ning näidata suveniiritootmisest laiemaid võimalusi. Loov Eesti küsis seminarimuljeid Kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunik Anu-Maaja Pallokilt.
Huvi seminari ja uue rahastusperioodi osas oli suur, saal oli rahvast täis. Kohal oli nii juba loomemajanduses edukalt toimetajad (Avinurme puiduait, pr Kublitskaja, Viru Filmifondi esindajad) kui ka alustajad ja valdkonna vastu huvi tundvad inimesed (sh kohalike omavalitsuste esindajad).
Lähtudes varasemate sarnaste ürituste kogemusest arvan, et kohale tuldi peamiselt selleks, et saada infot konkreetsete toetusvõimaluste kohta. On igati inimlik, et asjaosalistel mõlgub meeles kaks põhiküsimust – kui palju raha on võimalik saada ning kui suur on omaosalusmäär.
Aga rahalisest toetusest ja selle kasutamise tingimuste üksikasjadest rääkisime me väga vähe. Olulisem oli manada kohalolijate silme ette nn suur pilt, et igaüks tajuks iseenda lähtekohta ja rolli üldiste eesmärkide saavutamise. Lõppkokkuvõttes peaks iga väiksemgi initsiatiiv panustama moel või teisel nende sihtide saavutamisse, mis riiklikul tasandil on kokku lepitud. Rääkisin ka sellest, et eurorahade kasutamisega kaasneb Eesti riigil kohustus panustada EL tasandil kokku lepitud eesmärkide täitmisesse.
Seminari korraldaja sõnul aitas loomemajanduse olemuse käsitlemine sel moel, nagu seda tegime, viia tähelepanu toetuse küsimisest (ja selle hädavajalikkusest) pigem muutuste ja võimalike tulemuste üle mõtisklemisele. Ehk siis – esimene samm selles suunas, et tegevusi ei tehta ainult nende ärategemise pärast. Tartu Loomemajanduskeskus ja Küllike Tuvikene rääkisid oma lugu moel, mis sidus eelneva nn suure pildi jutu lihtsa tegelikkusega. Kusjuures – me ei olnud eelnevalt oma ettekandeid kuidagiviisi kokku leppinud. Raskusaste kukkus lõplikult võimalike tulemuste peale.
Arengute eestvedajad tõdesid, et nüüd tuleb väga efektiivselt ja tulemuslikult tööd teha, loodetavasti üheskoos, et nähtust nimega „loomemajandus“ enda kasuks pöörata. Kõik mõistavad, et loovaid inimesi meil on, aga vägi peitub sihipärases ning koordineeritud tegevuses. Kohalolijad panid tähele ka linnavalitsuse ning kohaliku MAKi rolli selles protsessis.
Uute algatuste puhul kerkib ikka üles küsimus, et kuidas need, kes alustavad peaaegu nullist, saavad konkureerida nendega, kes eelmisel finantsperioodil on toetust saanud ja nüüd vajavad tuge ainult tegevuste arendamiseks ja edendamiseks. Omaltpoolt kommenteerin, et alles nüüd alustamisel saab olla ka olulisi eeliseid ning konkurentsil (kui see üldse antud kontekstis ilmneb) on väga palju positiivseid külgi.
Huvi loomemajanduse edendamiseks pole ainult narvakatel, vaid terves maakonnas. Kohal olid Illuka, Narva-Jõesuu, Avinurme, Jõhvi, Aseri, Lüganuse, Sillamäe ja Kohtla-Järve esindajad, lisaks maavalitsuse ja MAKi spetsialistid. Ehk maakonnas on mitmeid plaane. Lähiajal korraldatakse jätkukohtumisi (ka Ida-Viru Maavalitsuse toel), et omavahel asju edasi arutada ja iga algatuse jaoks oma nišš ning võimalus leida.
Hetkel „koordineerib“ maakonnas loomemajandusega seonduvat maavalitsus ning see tundub täna igati asjakohane olevat. Aga tulevikus liigub see funktsioon kindlasti väljapoole.
Vaata ka venekeelset sündmuse kajastust SIIT
