Praegust aega iseloomustab vajadus rakendada loovust ja innovatsiooni, et konkurentsis püsida mis tahes elu valdkonnas. Eriti tooteloomes on hädatarvilik, et tekiks oluliselt uus omatoodang, originaalne protsess ja organisatsioon, mis vähemalt ajutistki edu annab.

Loova mõtte suunamiseks ja mõtlemise tõhustamiseks tuuakse kirjanduses soovitusi, alustades lihtsaimast ajurünnaku korraldamisest kuni

mahukate komplektsete meetoditeni nagu loov probleemilahendus TRIZ. Viimati mainitu on viimastel aastakümnetel levinud kogu maailmas ja rohkesti kiita saanud. Tõsi, meetod on suhteliselt keerukas omandada, aga siis ka tõhus. Sellest on ilmunud sadu raamatuid kõigis levinud keeltes, korraldatakse maailma- ja piirkondlikke konverentse.

Tuntumad TRIZ-i probleemilahenduse keskused on USA Altshulleri Instituut, Briti Oxford Creativity, Belgia Creax, Iisraeli Tel-Avivi ülikool ja teised. Viimastel aastatel on eriti edukad rakendajad USA ja Lääne-Euroopa kõrval Korea, Jaapani ja Austraalia ettevõtted, olgu siis loov- või loomemajanduse valdkonnas. Uue mõtteviisi arendajaid ja kasutajaid leidub kõikjal maailmas, mida näeb juba internetis märksõna TRIZ (Teorija Rešenia Izobretatelskih Zadac) või TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) või USIT (Unified Structured Inventive Thinking) sisse toksides. Kõik akronüümid tähistavad sama asja ja on mõneti eri modifikatsioonid.

Mis see loov probleemilahendus TRIZ siis on? See teooria rajas nõukogude insener ja teadlane Genrich Altshuller möödunud sajandi keskpaiku, et asendada intuitiivne ja juhuslik katse ja eksituse meetodil põhinev loomeviis sellise mõtlemisstrateegiaga, mis lubab igal hästi ette valmistatud spetsialistil saada olulisi tulemusi loometöös, aga ka sünnilt geniaalsel loovisikul teha loometööd hoopis kiiremini.
Teooria aluseks on süsteemide arenguseaduste tunnetamine, loomepsühholoogia, maailma leiutuskogemus. On välja töötatud terve kogum võtteid ja metoodikaid, kuidas edukalt toimida – leiutada, teha teadusavastusi, parendada organisatsiooni või isiklikku elukorraldust. Esialgsest kitsamast eesmärgist – inseneriloomingu toetamisest – on jõutud selle loova mõtteviisi rakendamiseni pedagoogikas, teaduses, loomepsühholoogia uurimises eneses. Eesti jurist Riho Viik arendab TRIZ-i edukalt õigusteaduse näidetel. Kõik, kes on vaevunud pingutama, et selles teoorias koduneda, räägivad, et on hakanud maailma vaatama hoopis uue pilguga.
Hea ülevaate ja algõpetuse andmiseks ilmus veebruaris kirjastuse Külim ettevõtmisel tõlkeraamat autoritelt Anatol Hin, Alexander Kudryavtsev, Vladimir Bubentsov, Avraam Seredinski „Loov probleemilahendus TRIZ”.

Raamat on väikesemahuline, aga annab aabitsatõed selle mõtlemisteooria aluste ja põhiliste tööriistade kohta. Raamat on varustatud selgete näidete ja ka ülesannetega iseseisvaks lahendamiseks ning sobib just esimeseks abimaterjaliks iseseisval õppimisel või kursustel kasutamiseks, kuna on kirjutatud maailmas tuntud arendajate poolt, kes on koolitanud spetsialiste Venemaal, Koreas, Prantsusmaal ja Mehhikos.
Praegune aeg, kus tõuseb majandusliku surutise madalaima seisu peatse möödumise lootus, sobib eriti hästi oma kvalifikatsiooni tõstmiseks, iseäranis tehnilise mõtlemise osas, et edasi minna. Võib-olla on mõtet lihtsate eneseabiraamatute asemel midagi kopsakamat, nagu seda on loova probleemilahenduse teooria mõnigi tööriist, ette võtta. Et saada uueks ja edukaks!

Tiit Tiidemann, Mehaanikainsener, PhD, loova töö tehnikate koolitaja

Loe ka teisi artikleid HEI märtsikuu numbris.