HEI: Ettevõtlikkus ei ole ainult äri tegemise oskus

Detsembri keskel kogunes Tallinnas Nordic Hotel Forumis palju tänapäeva Eesti ettevõtluse võtmeisikuid.  Nende eesmärk oli vahetada mõtteid ettevõtluse arendamise alal ning sõnastada tegevussuunad tänavuseks aastaks, mil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võtab ettevõtluse ja ettevõtlikkuse edendamise senisest veel tõsisema tähelepanu alla. Mõttevahetusel osales suur- ja väikeettevõtjaid, riigiametnikke, organisatsioonide esindajaid, koolitajaid ja õppejõude ning ajakirjanikke.

„Ettevõtluse arendamine ja hea ettevõtluskeskkonna loomine on ühel poolt riigi ja asjassepuutuvate asutuste ning organisatsioonide ülesanne. Teisalt saab ja peab sellesse oma osa andma ka iga ettevõtja ise. Miks me just nüüd sellest rääkima peame? Aga seepärast, et kahe keeruka majandusaasta järel oleme kriisist väljumise alguses. Kui edukas on Eesti uues majanduse tõusutsüklis, sõltub täna tehtud otsustest,” ütles oma tervituskõnes minister Juhan Parts. „Me pole täna siin selleks, et unistada ja panna paika suuri visioone sellest, mis võiks kauges tulevikus juhtuda. Kutsusin teid siia, et arutelu käigus sõeluda välja tänase ettevõtluse absoluutsed kitsaskohad, sõnastada konkreetsed probleemid ning asuda neid lahendama nüüd ja kohe!”

„Ettevõtlusega alustatakse Eestis praegu pigem vajadusest, mujal maailmas pigem võimaluse nägemisest,” ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Siim Raie, kes leiab, et ühiskond peab õppima väärtustama meie majanduse olulisi mootoreid. Tema sõnul moodustavad enamiku Eesti ettevõtjaskonnast väike- ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud, kelle alluvuses töötab keskmiselt üheksa inimest. Ometigi määrab ettevõtja kuvandit pigem Eesti suurettevõtja, kes on oluliselt rohkem pildis ja osaleb enam avalikes diskussioonides.

Ühiskonna ja ettevõtluse hetkeseisust rääkides nenditi, et majandussurutis tõstis ettevõtluse taas eredalt inimeste huviorbiiti ja riigi poolt loodud makro- ja õiguskeskkond on ettevõtlusega tegelemiseks soodsad. Ometigi kimbutab Eesti ühiskonda väärarusaam ettevõtluse ja ettevõtjate olemusest, mis sunnib inimesi kõigesse äritegevusega seotusse skeptiliselt ja eelarvamusega suhtuma. See omakorda pärsib inimeste saavutus- ja riskijulgust.

Ettevõtja Andrei Korobeinik kõneles mõttemallide muutmise vajadusest: „Inimesed peaks mõistma, et põrumine ettevõtluses on loomulik asi. Sportlasel on alati mitu katset, ka Erki Nool astus kümneid kordi üle, enne kui olümpiavõitjaks sai. Korra põrunud ettevõtjat vaadatakse aga kohe halva pilguga.” Tartu Ülikooli professor Tõnis Metsa arvates: „Võib viga olla terminoloogias ja ettevõtlust peaks nimetama kuidagi teisiti. Ettevõtlikkus pole ainult äri tegemise oskus. Äri on lihtsalt üks eneseteostusvõimalusi. Eneseteostusvajadus on aga üks oluline ettevõtlikkuse komponent. Väljendi „äriplaan” võiks vabalt ümber nimetada „eneseteostusplaaniks”.”

Esile kerkis hulk lahendamist vajavaid alustavate ja väikeste ettevõtete küsimusi. Leiti, et praegu on majandusse sisenemisbarjäär mikroettevõtjatele kõrge, mis tuleneb karmidest nõudmistest toetustele ja maksundusele. Toetusi ja meetmeid on palju, aga aeg-ajalt ei pole võimalik nende kaudu toetada uusi ja dünaamilisi ettevõtmisi ning sageli ei mõista taotlejad, miks nad toetusele ei kvalifitseeru. Vaja on luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kompetentsikeskusi ning koondada ettevõtluse alustamise ja toetuste alast informatsiooni. Kõnelejad leidsid, et pereettevõtlus ja elustiiliettevõtted, mis on stabiilsed ja jätkusuutlikud mudelid, vajaksid palju enam tutvustamist ning ühiskondlikku toetust.

Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna leidis: „Esineb väga palju sellist suhtumist, et kultuur ja raha kokku ei käi. Tegelikkuses aga peaks iga koolitatud loomeinimene mõtlema oma klaverist kaugemale ja vaatama üle oma molbertist.” Ta rõhutas, et loomemajandust tuleb võtta tõsiselt ja muudele majandusliikidele olulist  sisendit andva tegevusalana.

Väikeettevõtluse keskset kohta Eesti majanduses rõhutas palju esinejaid. Swedbanki juht Priit Perens kinnitas, et kriisist tulid kõige edukamalt läbi just väikeettevõtjad, kes sotsiaalselt vastutustundlikena annavad tööd ja loovad lisaväärtusi kogu riigis. Paljud suurettevõtted on võtnud ettevõtlikkuse arendamist Eestis tõsiselt. Nii Eesti Telekomi juht Valdo Kalm kui ka Eesti Energia algatatud programmi Entrum juht Darja Saar kõnelesid noortele suunatud praktilistest tegevustest. Osalejad rõhutasid sellise tegevuse parema koordineerimise vajadust, vaja oleks luua noorte ettevõtlikkuse üle-eestiline toetusskeem, sest  projektipõhine tegevus ei pruugi olla jätkusuutlik.

Tulist arutelu tekitas hariduse ja ettevõtluse suhe, kus põhiprobleemina nähakse nii põhi- kui ka kõrgkoolide tasandil praeguste koolitajate jäikust ja eelarvamuslikku suhtumist kõige sellise suhtes, mis seotud majanduse või ettevõtlusega. Samuti on probleemiks vähene sidusus akadeemilise ja ärilise poole vahel. Ühe võimaliku lahendusena nähti ettevõtlushariduse riigipoolse tellimuse täpsustamist.

Kokkutulnute arvamused ulatusid seinast seina. Öeldi välja, et kogu haridussüsteem ei toeta ettevõtlust ja keskmisel õpetajal puudub ettekujutus majanduse alustest. Koolis puudub süsteemne ettevõtlusharidus ja selle vajadust ei mõisteta, samuti on see ebapiisav kõrgkoolides. Liiga palju antakse kuiva, akadeemilist, teoreetilist haridust, mitte aga turul nõutavaid kutseoskusi. Arvati, et noorema generatsiooni võtmemõjutajad (lapsevanemad, õpetajad, õppejõud) tõlgendavad tihti ettevõtluse olemust vääriti, mistõttu pole nad omalt poolt nõus panustama ettevõtlikkuse edendamise toetamisse.

Samal ajal leidis mõni, et positiivseid nihkeid üldise majandushariduse paranemiseks on näha. Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Tiia Randma tutvustas ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!”, mille koostamisse oli kaasatud väga suur hulk eri valdkondade spetsialiste ja see lubab eeldada ka kava sujuvat elluviimist.

Paljud kõnelejad rõhutasid, et tuleb toetada süsteemset ettevõtlusharidust, mitte ühekordseid projekte. Toetust vajab juba algkooli ettevõtlusharidus. Ettevõtjad tunnistasid, et koostöö kõrgkoolidega saab olla palju tihedam ning süstemaatilisem. Näitena mainiti ühised inkubaatorid kõrgkoolide vahel – koostööprogramme disaini, ettevõtluse ja tehnoloogia erialade vahel.

Kõneks tuli ka praktika saamise vajadus kooliajal. Ideedena käidi välja, et töövarjupäev võiks kujuneda töövarjunädalaks ja olla võimaldatud juba põhikooli lõpuklassidele. Ka võiks Eestisse luua ettevõtlusõppe kompetentsikeskuse.
Mõttevahetuse käigus jäi kõlama kolm peateemat:
– Vajadus võtta kiirelt ette samme ettevõtlusalase hariduse parandamiseks, sealhulgas tihendada koostööd pedagoogide ja lapsevanematega.
– Parandada senist ebapiisavat koostööd ettevõtlusega seotud organisatsioonide, asutuste ja algatuste vahel. Tuleb ära kasutada potentsiaali, mis peitub ettevõtjate endi, aga ka näiteks ettevõtlussektori ja haridussfääri omavahelises koostöös.
– Ettevõtlik inimene üldse ja väike- ning keskmised ettevõtjad, meie ettevõtluse tõelised mootorid, vajavad oluliselt enam tunnustust ning esiletõstmist ühiskonnas.

Ettevõtlusaasta tulekul
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üks tuleva aasta prioriteete on ettevõtluse ja ettevõtlikkuse edendamine ja kavas on kuulutada tänavune aasta ettevõtlusaastaks Eestis. Sellealast projekti juhtiv Jüri Pihel kommenteeris, et tegevuste kava on alles välja töötamisel. Ideid on küll hulgaliselt, kuid lõplik kinnitus on plaanidel veel saamata, seetõttu ei saa konkreetsetest sammudest veel rääkida.

Allikas: Innovatsiooniajakiri HEI