Fotoreportaaž: filmivaldkond ja kuppelmaastiku loomeettevõtjad
Loov Lõuna-Eesti. Hooaja viimase Loov Eesti + Maa programmi Loomemajanduse Akadeemia raames tutvusime Eesti filmivaldkonnaga ja kuppelmaastiku ettevõtjatega.
Esimesel päeval külastasime Tartu Loomemajanduskeskust, kus saime osa Loov Euroopa MEDIA juhi Anu Ernitsa ülipõnevast filmivaldkonna seminarist. Samal päeval jõudsime külastada ka Mooste mõisa, Loovusaita ning Süvahavva villavabrikut-muuseumit. Teisel päeval uurisime filmitegemise nippe Filmi Vargamäel, külastasime Sänna Kultuurimõisa ning PESA programmi lõpetanud Taavi ja Grete Karu loomeettevõtet.
Seminaril saime hea ülevaate Eesti filmidest välisturgudel ja ühtlasi ka välismaistest filmidest Eestis. Anu Ernitsa sõnul on riiklik filmitoetus ligi 12 miljonit, kusjuures erakapitali kaasatakse minimaalselt. “See võimaldab Eestis toota keskmiselt 14 täispikka filmi aastas, koos kõikide teiste dokumentaal ja -animafilmidega on see arv umbes 50,” lisas ta.
Võib väita, et eestlased on kinolembelised inimesed. Baltic Films Facts and Figures 2018. aasta andmete järgi toimus meil 3 631 362 kinokülastust, mida on üllatavalt palju meie väikese rahvaarvu juures. Samuti meeldivad meile meie enda tehtud filmid – Eesti filmide turuosa oli möödunud aastal 17,85%, mida võib lugeda tubliks saavutuseks arvestades filmivaldkonna eelarvet.
Filmi teekond pärast valmimist alles hakkab. Peale tootmist on vaja leida müügiagent ja levitaja, kes filmi turundaks ja vaatajateni tooks. Tähtis on ka osavõtt mõnel rahvusvahelisel festivalil, mille abil võib pääseda festivalilevisse ehk ka teistele filmifestivalidele, et saada tähelepanu, uusi kontakte ja lepinguid. Sellele järgneb kõigile tuntud-teada-külastatud kino ja seejärel telelevi ning osadel juhtudel ka online levi näiteks Netflixi või mõne Video on demand (VOD) platvormi näol, mis lubab huvilisel tellida filme vastavalt soovile. Kõik need etapid sisaldavad endas ääretult keerulisi nüansse ja võivad erineda üksteisest tohutul määral. Kuna Eesti filmivaldkond on suhteliselt noor, ei oska keegi veel näiteks täpselt öelda, millised on need nüansid, mis tagavad pääsu mõnele rahvusvahelisele filmifestivalile või aitavad leida rahvusvahelise müügiagendi.
Mooste mõisa ekskursioon
Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal Mooste järve kaldale rajatud Mooste mõis on üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega. Mõisa peahoones tegutseb kool, renoveeritud endises mõisa puutöökojas Mooste Mõisa Külalistemaja, endises tööhobusetallis tegutseb Restauraatorite koda, valitsejamajas Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus ning endisest karjalaudast on saanud konverentsi-ja kontserdisaal Folgikoda.
Mõis on Mooste valla tõmbekeskus, tänu millele on nii mõnigi ettevõtja otsustanud oma elu just sinna kolida.
Järgmiseks külastasime Loov Eesti partnerit Loovusaita, mis mis aitab lahendada tootearenduse, ärimudeli ja strateegiaga seotud väljakutseid läbi rahuliku ning loova keskkonna ja teistmoodi ülesannete.
Kuidas aga villast lõnga tehakse? Seda käisime uudistamas Võhandu jõe kaldal asuvas Süvahavva villavabrik-muuseumis.
Villahunt muudab villa kohevaks
Kraasmasin selle õhukeseks villavaibaks
Heidemasin teeb vatist heide
Ketrusmasin ketrab selle lõngaks.
Filmivaldkonna seminari jätk toimus Filmi Vargamäe külastuskeskuses, kus filmiti 2017. ja 2018. aastal suurfilmi “Tõde ja õigus”. Tutvusime seal filmi tegemise nippide ja trikkidega.
Kuidas asi tegelikult käib ja kas kõik on nii, nagu paistab? Iga viimnegi kui detail on režissööri poolt läbi mõeldud ja paika pandud. Nii võib juhtuda, et näiteks 6-tonnist kivi tuleb mitu korda ringi tõsta, et see lõpuks paika saaks.
Väljast vana, seest aga uus katus.
Filmi Vargamäe ala suurus on 12 hektarit, millest suure osa moodustavad põllud. Külastuskeskuse keskmes asub Mäe Andrese talu oma nelja hoonega. Selle ümber saab näha teisigi filmist tuttavaid kohti: sauna-vanade elamist, suurt kivi, väljamäe kuuskede raiumise kohta ja muidugi naabrimehe Oru Pearu taluhooneid. Kompleks on unikaalne, sest osa sellest on autentne eesti talumajapidamine ja teine osa kuulub filmimaailma. (Filmi Vargamäe)
Külastasime veel Sänna kultuurimõisa, kus tegutseb demokraatlik Leiutajate Külakool. Nimelt peetakse demokraatlikuks hariduseks seda, kui lapsel ja õpetajal on võrdne võimalus teha otsuseid, mis puudutavad õppimist ja sotsiaalset elu. See paljudele vastuoluline õppimisviis on äsja meedias ja ühiskonnas tekitanud palju vastukaja, kuid siiski on selle õppevormi vasta huvi aina kasvav.
Kuid äärmiselt pika ja põneva ajalooga Sänna kultuurimõisas toimub palju muudki. Seal tegutseb teenuskeskus, kus on raamatukogu, kaugtöökeskus, külaliskorter, selvepesula, lastehoid, mõisapood jpm. Tegevust võib leida ka mitmes stuudios: puutöökojas, savikojas, tekstiiliklassis ja velokuuris. Igas vanuses huviline leiab omale kindlasti vaatamist-tegevust!
Rõuges Ööbikuoru serval maal elab üks 6-liikmeline pere, mis on alles mõni aasta tagasi oma pere-ettevõtja karjääri alustanud, kuid jõudnud juba väga kaugele. Nad on kõigile eeskujuks, et elu maal on võimalik ning ainult tahtmises kinni. Nii võib sealt leida stuudio pildistamiseks, golfi-jalgpalli mängu, meetared, käsitööna valminud puidupildid ja fotoalbumid, ponid, kanad ja palju muud põnevat, mida ühel või teisel moel maal toimetulemiseks kasutatakse – kasvõi enda rõõmuks.
Vaata www.grethe.ee ja www.nordicphotoblocks.com.
Loomemajanduse Akadeemia Põlvamaal toimus 27.-28 juuni 2019. See on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest. Projekti eesmärgiks on elavdada ettevõtlust maapiirkondades.
