Filmitööstust võib pidada loomemajanduse lipulaevaks
Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige Edith Sepp leiab, et loomemajanduse seisukohalt on Eesti filmil täna viimane hetk otsuse tegemiseks, aga rahastus ei alga Euroopa rahast, ka riik ise peaks olema valmis panustama.
Filme on Eestis toodetud ja näidatud juba 100 aastat. Täna arvestatakse kodumaises filmitootmises Euroopa maitsega, aga toodetakse filme ka nõudlikumale publikule. Mõlemad suunad on ühtmoodi olulised meie filmitootmise püsimajäämiseks. Aga kas ka arenguks? Kuna Eesti on väike riik ja filmide tegemine teadagi väga kallis, oleks veel üheks võimaluseks meelitada meile filmitegijaid välismaalt. Filmitööstust võib pidada loomemajanduse lipulaevaks, kus orgaaniliselt sulanduvad looming ja majandus.
Valdkonnakeskne organisatsioon tänases Eestis on Eesti Filmi Instituut, mis toetab filmide tootmist, et säilitada Eesti filmikultuuri, arvestatades rahastamisel eelkõige filmi mõju Eesti kultuurile. Majanduslikus mõttes on aga filmitootmisel tegemist palju laiema mõistega kui kultuuriline eneseteostus – filmi tootmisel saab kombineerida nii kultuuri kui ka ettevõtlust. Eesti filmivaldkonna säilimiseks on vajalik väliskapitali kaasamine. Filmiprojektidel on suur mõju meie filmitööstusele, aga mitte ainult – filmitegijad ja teenusepakkujad saavad tööd, kohalik tootmine kaasajastub, kuid samas luuakse ka valdkonnaväliseid töökohti. Filmiprojektide mõjul saavad tööd majutusasutused, toitlustusettevõtted, ehitusfirmad, transpordiettevõtted jne. jne.
Kuna filmiga seotud investeeringud on atraktiivsed kogu maailmas, on pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sh ka Läti ja Leedu, nendele lisaks muidugi USA osariigid, astunud jõulisi samme filmipõhiste investeeringute soodustamiseks. Põhjuseid, miks riigid pakuvad soodustusi, on mitmeid. Iirimaal tehtud uuringute kohaselt võimaldavad soodustused filmiinvesteeringutele, vaatamata majanduslikele raskustele, säilitada Iirimaa positiivset identiteeti ja konkurentsivõimet nii rahvusvahelisel turul kui ka kodumaal. Majanduskriisist väljatulekul oli oluline osa just filmil. Ka hollandlaste uuringute kohaselt on filmitootmise soodustuste otsene mõju majandusele väga suur. Filmivaldkonna palgatase on kõrgem, mis omakorda toob riigile sisse märkimisväärseid summasid. Lisaks loob filmitööstus väärtuslikke töökohti, kuna film on seotud kõrgtehnoloogia kiire arenguga.
Eesti ei paku täna erilisi filmialaseid investeerimissoodustusi ja Eesti mõttemaailm on selles valdkonnas visa muutuma. Selle tagajärjeks on meie filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime katastroofiline langus viimastel aastatel. Eestist lähevad järjepidevalt mööda potentsiaalsed rahavood, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse.Eestis ei ole maksusoodustuse kehtestamine täna enam otstarbekas ega võimalikki, see ei ole ka maailmas valitsev suund. Tõusujoones on hoopis uus trend – filmiprojektide investeeringutelt tehtavad tagasimaksed ehk inglise keeles cash rebate.
Kuidas see toimib? Välisettevõte toodab filmi, mille eelarve on neli miljonit eurot. Eestis tehtavate tööde hind on kaks miljonit eurot. Eestisse jäetud kahest miljonist eurost tagastatakse vastav protsent. Tagasimakse protsent algab Euroopa riikides 20%-st. Tagasiarvestus käib pärast tehtud kulutusi auditeeritud aruande kohaselt. Kahe miljoni suuruse projektipõhise investeeringu ning 20% tagasimakse puhul on tagasimakse summa 400 000 eurot. Täna peaks konkrentsivõimeline süsteem olema kiiresti toimiv, bürokraatiavaba ning läbipaistev, selle regulatsioon peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste tavade, Eestis kehtivate muude toetussüsteemide ja seadusandlusega.
Loomemajanduse seisukohalt on Eesti filmil täna viimane hetk otsuse tegemiseks, aga rahastus ei alga Euroopa rahast, ka riik ise peaks olema valmis panustama. Filmi ainuke võimalus on vastu võtta esitatud väljakutse ning viia filmitööstus kaasaegsesse Euroopasse – võrdse partnerina. Laiem eesmärk on aga Eesti rahvusliku filmi muutumine tugevamaks ja nähtavamaks rahvusvahelisel turul. Täna saab seda teha välisinvesteeringuid kaasates, see omakorda tugevdaks Eesti majandust tervikuna. Jää on Eesti riigis sulama hakanud ja loodame, et see tähendab positiivseid muudatusi ka filmivaldkonnas.
Kirjutas Edith Sepp, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige.
Loe lisa Loov Eesti Lehest
Foto autor Eesti Filmi Instituut
