Film Estonia pakendas Eesti ära
Nagu enamikes riikides, on ka Eestis erinevad filmiprojektid teretulnud. Kuidas aga võttekohti ja pakutavaid teenuseid rahvusvaheliselt tutvustada? Uurime, kuidas tegutseb Eesti kui filmisihtkoha turundamisega Film Estonia, kel peagi täitub esimene tegutsemisaasta.
Eesti filmitootjad ühe katuse alla
Film Estonia kaubamärgi ametlik nimetus on tegelikult Eesti Filmitööstuse ekspordiklaster, mis sai positiivse rahastusotsuse EASi klastrite programmist 2011. “Toona oli taotlusele alla kirjutanud 13 filmivaldkonna organisatsiooni. Tänaseks on meiega liitunud kõik – so. enam kui 20 valdkonna ettevõtet,” rääkis Film Estonia eestvedaja Martin Aadamsoo organisatsiooni arengust. “Film Estonia on katuseorganisatsioon, mis koondab kõik Eesti filmitööstusega seotud organisatsioonid- need, kes toodavad, järeltoodavad või tegelevad heli või animatsiooniga.”
Ettevõtmise peamine eesmärk on turundada Eestit rahvusvaheliselt kui audivisuaalse sisu tootmise asukohta. “Me ei räägi ainult filmidest vaid ka telest, reklaamidest, muusikavideotest, animatsioonist ning eriefektidest,” selgitab Martin ning rõhutab, et organisatsioon annab valdkonnale selgema majandusliku mõõtme.
Film Estonia on oma olemuselt katuseorganisatsioon, mis tegeleb audiovisuaalse sisu kui terviku turundamisega. “Kui varem müüs igaüks vaid enda teenust, siis nüüd kobestame pinnast laiemalt. Pakendasime Eesti ära. Tervikpildi olemasolu muudab otsustamise lihtsamaks – produtsendid ei pea hakkama nullist peale,”
Kuidas ja kellele meid vaja on?
Kuidas siis Eestit turundatakse, mõtleb siinkohal võhik. Aadamsoo sõnul käib nn. Müük peamiselt kolmel viisil. “Käime pidevalt rahvusvahelistel filmiturgudel, kus on kohal need filmitootjad, kes tegelevad tootmise ärilise poolega. Oleme tavaliselt ühe egiidi all väljas, kuid suurematel kohtumistel on mõistlik mingi osa partnereid kaasata, kus nad saavad otse õigete kontaktidega suhelda,” viitab Martin pideva kontakti olulisusele. “Samuti kohtume regulaarselt produtsentidega, kes võivad olla Eestist huvitatud ning kutsume neid Eestisse võimalustega tutvuma.”
Peamised sihtriigid on Martini sõnul paaritunnise lennu kaugusel, näiteks Skandinaaviamaad, Saksamaa, Venemaa. “Film Estonial on lisaks Venemaale agent Aasia piirkonnas, kes tegeleb muuhulgas Jaapani, Korea, Taiwani ja Hong-kongi turgudel .”
Film Estonia esimene kontsentreeritud käik toimus 2012. aasta Cannesi filmiturul maikuus, seega peaks esimesed projektid peagi ilmavalgust nägema. “Eestis on tänaseks käinud mitmed mängufilmid Ameerikast, Aasiast, Saksamaalt ja Venemaalt, samuti on läbi räägitud reklaamide tootmise osas. Ei tasu unustada, et meie katuseorganisatsiooniga oleme siiski vahendajad – müüme Eestit kui sihtkohta ning konkreetsed lepingud sõlmitakse juba konkreetse Eesti ettevõttega,” räägib Martin ja lisab, et filmestonia.eu lehel on huvilistele välja pandud ka Eesti võttepaikade ja tootmisfirmade andmebaas.
Miks on Eestis hea filmida?
2012. aasta kevadel viidi läbi uuring Eesti filmitööstuse valdkonnas hinnavõrdlusena skandinaaviaga. “Uuringu tulemused näitavad Eestit heas valguses.” väidab Martin. “Eesti on ärikultuurilt Sakandinaaviaga sarnane – töökultuur on kõrge ning usaldusväärne. Meil on väga väike bürokraatia, mis teeb protsessi oluliselt kiiremaks, painlikumaks ja mugavamaks – näiteks ei ole filmimisel praktiliselt piiranguid,” toob Martin välja. Ka on meil neli eristuvat aastaaega ning hinnaklassilt oleme Skandinaaviast umbkaudu kolmandiku võrra soodsamad.
Eesti tehnilist võimekust tõstab oluliselt suve alguseks laialdasemale sihtgupile kasutamiseks avatav Digikeskus, mis võimaldab kõrgemal tasemel järeltöötlusega tegeleda. “Eks konkreetsed koostööprojektid suurendavad konkurentsivõimet- tekib suurem rahvusvaheline kogemus ja tõuseb usaldusväärsus,” on Martin Eesti ressursside koha pealt aus.
Toetus = kasum
Euroopas toodetakse igal aastal enam kui 500 filmi, lisaks sellele arvukaid teleseriaale. “Läbi produtsentide otsivad kõik eelnimetatud sobivaid võttekohti ning siinkohal ongi Eesti turundamine äärmiselt oluline. Täna on teadmised Eestist väga väikesed, nüüd ehk saame ennast kaardile,” räägib Aadamsoo sihtidest.
Martini sõnul on äärmiselt oluline on tekitada Eestisse stabiilne finatsinstrument – toetused filmiprojektidele nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. “Kuu aega asutati nelja Ida-Virumaa omavalitsuse poolt Viru filmifond, mille vahenditest saab katta osaliselt kohapeal tehtud kulud. Selline toetus võib olla otsustavaks faktoriks sihtkoha valikul,” räägib Martin ja lisab, et Euroopas on kümneid sarnaseid finantsstiimuleid, neist Riias. “Loodame, et see pilootprojekt annab teistele omavalitsustele piisavalt argumente samasuguseid fonde teha. On teada fakt, et investeering tasub ennast väga selgelt ära, sest koha peal tehtud kulutused teenivad toetussumma väga kiiresti tasa. Ütleme nii, et mõni Lääne-Euroopa reklaamklipp võib olla juba suurema eelarvega kui eesti mängufilm.”
Tuleviku võtmes on finantsinstrumendi loomine ning infrastruktuuri areng väga olulised, et vastu võtta suuremaid projekte. “Sooviksime kümnendi lõpuks sama summa ulatuses eest teenuseid pakkuda kui Eestis filme tehakse. 2020 on laiem eesmärk olla piirkonna suuremaid teenuse eksportijaid,” valgustab Martin organisatsiooni kaugelevaatavaid eesmärke.
Huvilistel soovitame tutvuda ka käesoleva aasta alguses Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi poolt läbi viidud uuringuga Eesti filmiklastri võimalikest arengutest. Aruanne koondab filmiettevõtjate arvamusi ja nägemusi, milline on hetkeseis ja kuidas võiks audiovisuaalklastri arendamine Tallinnas välja näha. Loe või lae alla siit.
Eestis filmitud projekte ja lisainfot Film Estonia kohta uuri kodulehelt http://www.filmestonia.eu/
