Mikro- ja väikeettevõtted, kel tuleb tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu praegu maadelda makseraskustega, saavad võimaluse rakendada kassapõhise maksuarvestuse reegleid. See erand kehtib praeguse kava järgi vaid ajutiselt kaks aastat.

Varem vaid füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtinud erikord sai rahandusministeeriumi heaks­kiidu ja jõustub 1. jaanuaril 2011 ka teistele ettevõtjatele.

Muudatuse tegemise eest pikalt võidelnud väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Marina Kaas selgitas, et õigus laieneb kõigile väikeettevõtetele, mille käive on kuni 200 000 eurot (ligi 3,1 miljonit krooni), kuid kassapõhisele arvestusele üleminek ei ole kohustuslik. „See on üks lisavõimalus neile ettevõtjatele, kellel käibe tekkimise ja raha saamise momendid on teineteisest suhteliselt kaugel,” ütles ta.

Näiteks on sellised pika vinnaga lepingud ehitushangetel, projekteerijatel, konsultantidel ja mitmetel teistel intellektuaalse teenuse pakkujatel.

Teisisõnu on võimalusest suur abi ettevõtjatel, kes teevad pikaajalisi projekte, mis maksavad suure summa, kuid see ise ei laeku koos arve esitamisega.

Kaasi sõnul on samasugune olukord ka riigihangete puhul, kus riik ise venitab sageli väga pikalt tarnijatele maksmisega, nad peavad ootama oma raha kuni 60 päeva.

Paraku on tegemist väga ajutise leevendusega, sest Euroopa Komisjoni otsuse järgi kehtib see võimalus ainult 2012. aasta lõpuni.

Eriskeem laieneb

Kaasi sõnul kehtis selline kord Eestis varem vaid FIE-dele, aga kuna võimalust sai taotleda ka teistele väikeettevõtetele, otsustas ettevõtjate organisatsioon sellest kinni haarata. Toona oli 44 000-st FIE-st käibemaksukohustuslasi 4800 ja neist kasutas kassapõhist maksuarvestust vaid umbes 400. Eestis registreeritud ligi 65 000 äriühingu seas võib see osakaal olla suurem, sest äriühingute puhul on käibemaksukohustus suurem.

EVEA hinnangul võiks võimalus väga tõsiselt huvitada 10–15% Eesti väikeettevõtteid.

Riigi tulud maksuarvestuse muudatusest Kaasi sõnul aga ei vähene ning väike jõnks maksulaekumises tekib ainult siis, kui ettevõte läheb üle tekkepõhiselt kassapõhisele käibemaksuarvestusele.

Praegu kasutab kassapõhise käibemaksuarvestuse võimalust Euroopas suhteliselt vähe riike, näiteks Suurbritannia, Sloveenia ja Rootsi.

Käibemaksuseaduse vastavad muudatused on kavas välja töötada selle aasta esimeses pooles, vahendas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Annika Vilu.

Täpne muudatuse sõnastus on esialgu alles väljatöötamisel, avalikkusele ja teistele ministeeriumidele esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks märtsis. Vilu sõnul sätestatakse seadusemuudatustega kord, mis juhtudel ja tingimustel võib maksukohustuslane erikorda rakendada, ja samuti eespool nimetatud aastakäibe piirmäär.

Ministeerium pole uue eriskeemi rakendamise tagajärjel maksulaekumise rahalist muutust prognoosinud. „Kassapõhise käibemaksuarvestuse eriskeemi rakendamine on maksukohustuslase valik ja pole teada, kui suures ulatuses seda kasutama hakatakse,” sõnas Vilu.

„Eesti on muutunud väga bürokraatia-, juura- ja raamatupidamiskeskseks riigiks,” kurtis arhitekt Andres Alver. Kui nendes asjades saab Eestis midagi paremaks teha, tasub see kindlasti ette võtta, kiitis ta ettepanekut. Alveri sõnul ulatuvad summad suurte majaprojektide puhul miljonite kroonideni, mistõttu maksega venitamine on sellistes olukordades kindlasti probleem.

„Eestis tundub, et viskame lapse koos pesuveega välja ja pesuvesi on bürokraatia ise,” võrdles Alver. Ta lisas, et õnneks on suuremaid lepinguid võimalik enamasti siiski osadeks jaotada, et likviidsuskriisi vältida. „Kuid kindlasti tuleb hoolega vaadata, millal arveid väljastatakse.”

Erandit loodetakse ka pärast 2012. a

•• Euroopa Nõukogu otsuse kohaselt on Eestil õigus rakendada kuni 2010. aasta lõpuni FIE-dele kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda.

•• Alates 2011. aasta algusest laieneb erikorra õigus kõigile maksukohustuslastele, kelle aasta käive ei ületa teatud piiri.

•• Nõukogu otsus kehtib kuni erikorda võimaldava direktiivi jõustumiseni. „Kuna Nõukogu otsus kehtib 2012. aasta lõpuni, siis loodame, et direktiiv jõustub enne seda. Kui mitte, siis taotleme uut sellekohast otsust,” selgitas Annika Vilu rahandusministeeriumist.