Rein Sikk kirjutab Eesti Päevalehes vastrenoveeritud Kukruse mõisast, mille keldrikorrusele on on rajatud ehtsa lume ja jääga polaarmaailm, millesarnast pole ei Eestis ega mujal ilmas..

Maailma esimese polaarmõisana reklaamitav häärber on esimesel korrusel väärikas nagu mõisale kohane ning tutvustab kunagisi omanikke von Tollisid, kelle seast tuntuim on Põhjamerest müütilist Sannikovi maad otsinud maadeuurija Eduard von Toll.

Pruugib aga vaid keldrisse laskuda, kui ees ootavad jääkarud, kes sügamise peale urisevad, ja iglu, kuhu pisikesed külastajad saavad sisse pugeda. Rääkimata Põhjamerel seilava laeva laokambrist, kus on plastist, aga eriliselt ehedaina tunduvad ämblikud, soolaräimed ja vorstijupid, rotist rääkimata. Ringkäigu finaalina saab huntide ulgumisest kõlavas polaartoas pidada lumesõda ja lasta alla jääkamakana mõjuvast liumäest.

Mõisa kujunduse autor Kristel Oitmaa selgitab, et palju ideid polaarmaailma loomiseks sai ta oma lapselt. „Ma ei tahtnud teha tavalist väljapanekut, mille eksponaatidest tihti lihtsalt mööda jalutatakse,” sõnab ta. Ideeks olid emotsioonid, mida nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad polaaraladel tarvitatavaid esemeid katsudes, sealseid helisid kuulates, sinkjat polaarvalgust nähes.

Nendele, keda mängulisus ei paelu, leidub akadeemilise ilme­ga klaasvitriine ülakorrusel. Aga sealgi on võimalik igapäevaelust välja astuda. Klienditeenindaja Jaana Toss lükkab lahti riidekapi uksed ja vastu vaatab hulk üle-eelmise sajandi moega kehakatteid, mida kõiki võib selga panna, et oleks uhkem ringi patseerida.

Kukruse mõis restaureeriti ja kujundati Kohtla vallavalitsuse ja EAS-i toel.

Kukruse lähedal lööb peagi uksed valla teinegi häärber – Saka mõisa peahoones hakkavad tegutsema spaahotelli Saka Cliff kontserdisaal ja restoran. Omanik Tõnis Kaasik ei varja rahulolu: „Kaheksateist aastat varemetes seisnud maja saab uuele elule.” Kunagine keskkonnaminister, Sillamäe jäätmehoidla sulgenud Kaasik ostis sõjaväekordonina kasutatud mõisa aastal 2001, kolme aasta pärast avas ta kõrvalhoones hotelli. Algul pidi peahoonesse tulema Balti klinti ehk Eesti visiitkaardiks olevat pankrannikut tutvustav külastus- ja näitusekeskus, aga EAS ei pidanud seda toetuse vääriliseks.

Loe täisteksti Eesti Päevalehest