Enesepeegelduse ja tulevikku vaatamise hetk – olukorrast Eesti loomemajanduses.
“Eestil läheb loomemejanduses väga hästi. Endiselt vaatab suur osa riike Euroopast meile alt üles. Väga paljud Euroopa riigid unistavad sellisest ökosüsteemis ja paljud kopeerivad meie struktuure,” rääkis konverentsil loomemajanduse ekspert Ragnar Siil ja tõi näiteks Malta, mille valitsus on investeerinud väga palju selleks, et üles ehitada sarnane süsteem.
Siili sõnul võtame seda nii iseenesestmõistetavana, et saame sellest aru alles siis, kui see kaob. “Meil pole mingit kindlustunnet, et järgmine Euroopa Liidu rahastusperiood näeks loomemajandusele ette sama palju vahendeid,” ütles ta.
Eestil pole olnud riiklikku loomemajanduse arengukava ega strateegiat, ometi on kõik tehtud saanud. „Meil ei olnud aega kirjutada strateegiaid, pidime hakkama tegevusi ellu viima,“ sõnas oma ettekandes Ragnar Siil. Tema sõnul andis Ansipi valitsus umbes 6-7 miljonit eurot heas lootuses, et ehk tuleb midagi head välja. “Kui peame hakkama võrdsetel alustel konkureerima raha pärast, siis võidavad need, kelle tegevustest paremini aru saadakse. Looming tavaliselt selle alla ei käi,” lisas ta.
CreativityLab viis EASi tellimusel läbi diagnostika 12 Eesti organisatsioonis, mis tegelevad loomemajanduse valdkonda kuuluvate teenuste pakkumisega. “Peame endiselt jätkame mõjude analüüsiga – otsustajate seas pole sõnum kohale jõudnud. Kultuuriürituste toetamine pole enam ammu kultuuri küsimus. Murekoht on, et puudub arusaam, millist rolli näeb riik ökosüsteemi erinevatel osalistel,” rääkis Siil.
Oma ettekandes tõi ta välja, et kui riik koostas kultuuripoliitika põhialused 2020, siis korjati valdkondadelt ettepanekuid 300 lehekülje ulatuses ja valdkondadele anti kaks sõnumit: lubati et, kultuuripoliitika põhialustele tuleb tegevuskava juurde ja et koos riigiga saab iga valdkond strateegia. See oli kokkulepe ja seda ei juhtunud. Disainil oli riiklik tegevuskava, tänaseks enam pole. Riik astus sellest protsessist välja. “Mure ei ole dokumentides, mure on selles, kui pole kokkuleppeid, siis on rollid ja eesmärgid riigi ning valdkondade vahel jaotamata. Siis ei olegi selge, kes me oleme ja mida me pakume,” ütles Siil.
Mitmete dokumentide puhul on sõna “loomemajandus” sisse kirjutatud, aga mitte mingit abi pole sealt saada. Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavas on loomemajandust mainitud 119 korral. Seal on kaks uut, aga pehmelt sõnastatud eesmärki.
Siil tõi välja, et kui aastatel 2010-2011 tuli sõnum, et kohalikud omavalitsused kärbivad spordiüritusi ja kultuurisündmusi, telliti Eesti Konjunktuuri Instituudilt uuring, kust saadi teada, et keskmiselt üks kultuurisündmusesse investeeritud euro toob otseselt majandusse tagasi neli eurot. “Kärpimine polnud kokkuhoid, vaid rahast loobumine,” tõi ta välja.
Siil küsis, et milline on riigipoolne ootus loomemajanduse valdkondade teenuste portfellile? “Kui analüüsida, milliseid teenuseid keskused pakuvad ja miks on vaja terviklikku loomemajanduses arusaamist, tuleb välja, et meieni pole jõudnud väärtusahela kontseptsioon.Valdkondlike keskuste teenused ei jõua üle kogu Eesti,” tõi ta välja.
“Mis on avalikud teenused? Mis on turupõhised teenused? Räägime, nagu loomemajandus oleks üks kindel asi. Keskusi luues oligi mõte luua keskused, mis on MTÜd. Kui seal on mõni tegevus, mis on äriliselt kasulik, siis sellega tegeleb juba mõni ettevõte. Edukas looja ei vaja enam arenduskeskuse abi, aga just sellistele on meie meetmete raha mõeldud,” lisas rahvusvaheliselt tunnustatud loomemajanduse ekspert.
Oma ettekande lõpetas Siil positiivse noodiga: “Eestis on loomemajandusega kõik tegelikult väga hästi, aga see on õige hetk enesepeegelduseks ja tulevikku vaatamiseks, et ka tulevikus saaksime nii öelda.”
Artikkel on kirjutatud Ragnar Siili loomemajanduse konverentsi ettekande põhjal. Konverents “Loovus päästab maailma – kas oleme valmis?” toimus 29. augustil Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses. Konverentsi toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest ja Briti Nõukogu.
Fotol Ragnar Siil, autor Jana Laigo.
Samal teemal:
Loovusest on saamas meie majanduse keskne osa (John Newbigin)
Loomemajanduse potentsiaal. Näiteid kodust ja kaugemalt (Yrjö Ojasaar)
Millise loomemajanduse strateegiaga saame tulevikule vastu minna?
