Silva Tomingas: Eesti on ka kirjastamise valdkonnas e-teel

Möödunud aasta oli Eestis lugemisaasta. Euroopa Liidu riikide hulgas asuvad Eesti lugejad 5-6. kohal, mida jagame Lätiga. Eestis tegeleb iga nädal kirjandusloomega koguni 13 000 inimest. Samas on väljaantud raamatute arv vähenenud, selgub Statistikaameti uuringust.

Ajakasutuse uuringu kohaselt luges 10–74-aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23% ja muul põhjusel 52%. Neljandik elanikest ei olnud viimase aasta jooksul lugenud ühtegi raamatut. Proosakirjandust luges 89% 10–74-aastastest elanikest ja luulet 51%, kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku võrra vähenenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutamine. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

„Üks põhjustest, miks väljaantud raamatute arv eelmisel aastal vähenes, on endiselt majanduslikult keeruline aeg Eesti kirjastusturul. Vähenenud on raamatukogude, sh. kooliraamatukoguse tellimused. Ka eurole üleminek pidurdas raamatute ostmist tuntavalt,“ rääkis kirjastuse ja keelekeskuse TEA juht Silva Tomingas.

Raamatuid ja brošüüre ilmus eelmisel aastal ühtekokku 3760 nimetust ehk 17% vähem kui aasta varem. Kogutrükiarv aga kahanes 6,9 miljonist 2009. aastal 5,5 miljonini 2010. aastal. Lasteraamatute nimetuste arv vähenes 1,2 miljonist 1 miljonini. Eelmisel. aastal anti välja 330 ajakirja ja 131 ajalehte sh 13 päevalehte, mille kogutrükiarv oli ligi 25,8 miljonit.

„Võib öelda, et oleme ka kirjastusturul e-teel. Euroopa jõuab e-raamatute tarbimisel lähima kolme aastaga Ameerikale järgi, suureneb kindlasti e-sõnaraamatute, e-entsüklopeediate, e-lasteraamatute tarbimine. Samas oleneb e-ülemineku kiirus suuresti Eesti kirjastajate võimekusest, kuna uued tooted vajavad investeeringuid ning uut ekspertiisi. Trendid kirjastusturul ei ole kindlasti järsud vaid hästi jälgitavad,“  lisas Tomingas

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmete kohaselt jagab Eesti Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas suhteliselt sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.

Peale lugemise tegelevad paljud inimesed vabal ajal ka ise kirjandusloomega. Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, oli 10–74-aastaste seas ligi 6%. Sellega tegeles iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest.

4% elanikest (üle 40 000 inimese) käis aasta jooksul peale muude kultuurisündmuste ka avalikel lugemistel või kirjanikega kohtumas.

Paberajalehti ja -ajakirju luges iga päev vastavalt 44% ja 9% elanikest. Kümnendi jooksul on veidi kasvanud nende elanike hulk, kes ajalehti ja ajakirju üldse ei loe, mida võib samuti põhjendada internetiajastu omapäradega.

Allikas: Eesti Statistikameti aastaraamat 2011