Eesti Rahvusraamatukogu avab veebiarhiivi
Eesti Rahvusraamatukogus loodud veebiarhiiv, mis säilitab eesti kultuuripärandi seisukohalt olulisi veebisaite, on alates 27. novembrist avatud aadressil http://veebiarhiiv.digar.ee/.
Veebiarhiiv tuleb appi siis, kui on mingil põhjusel vaja kasutada veebist kadunud või oluliselt muutunud lehti. Esialgu on veebiarhiivi kogud veel väikesed, kuid juba on selle kaudu näiteks võimalik lugeda artikleid praeguseks veebist kadunud kirjandusajakirjast Kriteerium (www.kriteerium.ee) või vaadata, millest on kirjutanud poliitikud oma blogides. Niinimetatud ainueksemplaridena on arhiivist saadaval veel Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud veebisait (www.eesti90.ee), Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalituse koduleht (www.coe.ee), erakonna Eestimaa Rahvaliit sait (www.rahvaliit.ee), kirjanik Peeter Sauteri koduleht (www.peetersauter.ee) jpt.
Eesti Rahvusraamatukogu tegeleb ainukesena Eestis veebisaitide talletamise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega. Sundeksemplari seadus määratleb võrguväljaanded sundeksemplaride hulka ning annab Eesti Rahvusraamatukogule õiguse koguda vabalt kättesaadavaid eesti veebisaite ja pakkuda arhiveeritud materjalile veebiarhiivi kaudu juurdepääsu. Veebisaidi omanikel on õigus ligipääsu piirata.
Alates 2010. aastast on talletatud ligikaudu pool tuhat saiti, sealhulgas valitsus- ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, valimiste ning väliseesti temaatikaga seotud veebisaidid. Arhiivi valitud väljaanded on eesti rahvuskultuuri seisukohalt olulised ning vastavad koostöös teiste Eesti mälu- ja teadusasutustega loodud valikupõhimõtetele.
Talletamist ootab umbes 100 000 eesti veebisaiti ja nende arhiveerimist alustatakse 2014. aastal. Põhjalikumalt on kavas talletada kuni 3000 saiti, ülejäänutest püütakse saada arhiivikoopia suuremahulise arhiveerimise käigus. Veebisaite talletatakse arhiveerimisrobotite abiga, mis liiguvad mööda veebilinke ja koguvad etteantud piiridesse jäävad veebilehed koos kõigi kuvamiseks vajatavate elementidega. Kogutud failid salvestatakse veebiarhiivi failivormingusse ning tarkvara abil on võimalik kogutud materjali taasesitada.
Maailmas on praegu kokku umbes poolsada veebiarhiivi – väikestest arhiividest kuni Internet Archive’ini, kus leidub 366 miljardit veebilehte. Alates 2012. aastast kuulub Eesti Rahvusraamatukogu veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium, mis püüab leida lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara.
