Eesti, Läti, Leedu ja Põhjamaad tihendavad loomemajanduse alast koostööd

Eesti, Läti, Leedu ja Nordeni esindajad kohtusid Läti kultuuriministri kutsel Riias, et vahetada loomemajanduse alaseid kogemusi ja kaaluda võimalusi tihedamaks koostööks.

Balti mere regiooni kultuuriministrid on loomemajanduse arenguid arutanud regulaarsetel kohtumistel alates 2007. aastast, omavahelist koostööd on tehtud varemgi ning nüüd suunatakse pilgud lisaks ka Põhjamaadesse. Nagu oma esinemises rõhutas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Läti esinduse direktor Imants Gross, on Põhjamaade ja Balti riikide loomemajanduse alal vaja leida veelgi rohkem koostöövorme eesmärgiga globaalselt regiooni konkurentsivõimet tõsta.

Läti uus kultuuriminister Sarmite Elerte soovib jõuliselt Lätis loomemajandust arendama hakata. Kuna varasematel kohtumistel on ühe probleemina välja toodud vähest koostööd Kultuuriministeeriumi ja Majandusministeeriumi vahel, siis kaasas ta seminarile ka Läti majandusminister Artis Kamparsi, samuti tippametnikke nii Majandus-, Kultuuri- kui ka Rahandusministeeriumist.

Eesti tutvustas kohtumisel meie loomemajandust tervikuna. “See oli tegelikult esimene kord, kus rääkisime kõikidest aspektidest korraga – nii poliitilisest tasemest, rahastamisest, teadlikkusest kui ka loomeettevõtjate inkubatsiooniprogrammist,“ tõdes Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. Et Eestis on loomemajanduse arendamise vallas kõige rohkem tehtud, pälvis meie ettkanne ka rohkelt küsimusi.  Eesti kogemusi tutvustasid lisaks Ragnar Siilile ka EASi loomemajanduse programmi koordinaator Georg Poslawski, Loov Eesti kommunikatsioonijuht Tiiu Allikmäe ja Tallinna Loomeinkubaatori juht Ele-Mall Vainomäe.

Leedu Kultuuriministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna juhataja Rasius Makselis, Klaipeda loomamajandusagentuuri KEPA juht Raimonda Lauźikiene ja Vilniuse Ülikooli loomemajanduse programmi koordinaator professor Jurate Ćernevićiuté tutvustasid Leedus loomemajanduse vallas tehtut. Hiljuti Vilniuses tehtud uuring tõi peamiste probleemidena välja, et loomeettevõtete tegevust ei koordineerita piisavalt ning äriinimeste teadlikkus loomevaldkonna potentsiaalist jätab soovida. “Kaardistamise juures ei tohi unustada loomemajanduse kultuurilist aspekti – lugusid, visiooni, ajalugu, mälestusi, avalikku ruumi – kõike seda, mis teeb linnast just selle linna,” rõhutas uuringu läbiviija.

Läti tutvustas  oma esimest, vaid paar kuud töötanud loomeinkubaatorit Andrejsalas, kuhu ligi 2000 soovijast sai inkubatsiooni 50 ettevõtjat.  Eelinkubatsiooni programmi neil pole, ettevõtete toetamiseks kaetakse inkubantidel  esimesel aastal 85% ja teisel 80% sisseostetavate teenuste kuludest. Samuti ergutatakse inkubante teenusid ostma teistelt inkubantidelt.

Rootsi mudeli  Jobs and Society järgi töötab Lätis alustavate ettevõtjate konsultatsiooniprogramm, kus juba tegutsevad ettevõtjad nõustavad alustavaid tasuta. Ettevõtmist finantseeritakse sponsorite toel.

Majanduskriisi ajal jäid paljud väga hea asukohaga ruumid Riias tühjaks. Läti Kaasaegse Kunsti Keskus kutsus Euroopa fondide toel ellu projekti Brigade. Projektist said toetust need kes vastasid neljale kriteeriumile: tegemist oli loomeettevõttega, projekt oli sotsiaalselt vastutustundlik, jätkusuutlik ja sobis kasutama tühjaks jäänud ruume linnas. Nii sündisid nt toalillede hotell, papp-pakenditest mööbli laenutus ja puuetega inimestele freak-bike´de tootmine.

Balti mere riikide loomemajandusalased kohtumised on plaanis muuta regulaarseks.

Pildid: Grete Kodi, Norden
Artikli autor: Tiiu Allikmäe, Loov Eesti