Eesti esimene elanikkonna muusikakuulamise harjumuste uuring
Music Estonia ja juhtivate rahvusvaheliste plaadifirmade poolt tellitud ning Kantar Emori poolt läbi viidud esimesest Eesti elanikkonna muusikakuulamise harjumuste uuringust selgub, et Eesti tarbijad on voogesituste võimalusi alles avastamas.
Suur osa tarbijatest peab endiselt sobilikuks kuulata muusikat illegaalsete allikate kaudu. Muusika tarbimisviiside muutumise suuna määravad valdavalt noored, kes kasutavad Spotify-laadseid ja läbi nutiseadmete kuulatavaid muusikateenuseid. Kolmandik nende kasutajatest juba maksavad teenuste eest.
Music Estonia tegevjuhi Virgo Sillamaa hinnangul on käesolev uuring märgilise tähendusega ning justkui maamärgiks Eesti muusikasektori tundmaõppimisel ja selle lahtimõtestamisel. „See, kuidas inimesed muusikat kuulavad, milliste vahenditega ning kuidas selle eest maksta eelistavad, on oluline näitaja ka artistidele ning muusikatootjatele. Tänu sellele saab kätte info, kus on publik ning kuidas nendeni jõuda,“ kommenteerib Sillamaa. Tema sõnul saab tänu selliste uuringute tulemustele hakata edaspidi kaardistama, kuidas Eesti muusikaturg areneb ning kuidas eestlane muusikat kuulab.
„Muusika tarbimisharjumused on Eestis vaikselt muutumas, sest noored on leidnud Spotify-laadsed legaalsed voogesitusteenused. On rõõm näha, et juba kolmandik nendest ka maksab teenuse eest, nautimaks piiramatuid muusikakuulamise võimalusi. On ainult aja küsimus, millal voogesituskanalid lähevad ka Eestis ametlikult massidesse”, räägib Petri Mannonen, Baltikumi muusikaäri turuliidri Universal Music Baltikumi juht ja jätkab: „Siiski on üllatav, et ajal, mil füüsilise muusika tarbimise juures osatakse juba ammu teha vahet piraadi ja legaalse toote vahel, ollakse digitaalses maailmas veel endiselt nö. Kadaka turu tasemel. See takistab Eesti muusikaturu edasiliikumist, sest pidurdab nii artistide, heliloojate, tootjate kui terve muusika ökosüsteemi arengut. Olukorra muutmiseks peaksid aga kõik muusika- ja kultuurialal tegutsejad koostööd tegema ning rääkima legaalsete teenuste lisaväärtusest.”
Täpsemalt selgub uuringust, et kõige sagedamini kuulavad ligi pooled 15-60-aastastest Eestimaa elanikest muusikat autoraadio ja raadio vahendusel. Seadmetest järgnevad võrdse osakaaluga (ca 20%) sülearvuti, teler ja telefon. Seejuures kasvab raadio ja teleri igapäevane kuulajaskond vanuse kasvades, samas kui arvutist ja telefonist muusika kuulamisel on tendents vastupidine. Kui üle 30-aastased elanikud kasutavad muusika kuulamiseks peamiselt raadiot, siis alla 30-aastaste jaoks on selleks telefon.
Erinevate kohtade lõikes kuulatakse muusikat kõige sagedamini kodus ja autos ning valdavalt tehakse seda muu tegevuse taustana (84% elanikest). Märkimisväärne osa ehk 37% sihtgrupist kuulab muusikat igapäevaselt keskendunult. Seejuures käib 18% kogu sihtgrupist vähemalt kord kuus elava muusika kontserdil. Kontsertidele või muule muusikale (helikandjad, muusikafailid, voogedastus ehk striimingu teenused) on valmis kulutusi tegema 73% sihtgrupist.
Vaata lähemalt Music Estonia kodulehelt.
