EE Areen:Disainist
Kunsttööstuskooli aegadest pärit õpetuse südamiku – kujunduse üle mõtiskleb EKA disainiteaduskonna dekaan Lylian Meister.
Kahe jalaga keset tarbimiskultuuri seistes on meie ellu tunginud ka maagiline, põnev, glamuurne ja ihaldusväärne sõna “disain”, millest on raske aru saada, mille tähenduse vääritimõistmise pärast Eesti disainerid ettevõtjaid hurjutavad ja mille hind inimesi hirmutab. Siiski, see sõna märgib mõtteviisi, teadmisi ja kogemusi, millel on nii Eesti kui ilmamaa tuleviku seisukohalt suur väärtus.
Edukas olemises pole ju iseenesest midagi keerulist: mõtle asjade peale ja tegutse. Ainult nii on võimalik oma isiklikus elus, oma ettevõttes ja maailma asjades midagi muuta. Majandusedu on mõõdetav rahanumbrites, aga samavõrra ka jätkusuutlikkuses ja arenguvõimes.
Eestimaalase isiklikku õnne riigi kogutoodangu ja ekspordivõimega mõõta oleks primitiivne, aga paraku on nende mõistetega siiski seotud meie väikese ühiskonna heaolu. Meist enamik hääletaks ilmselt turvatunde, puhta looduse, esteetilise keskkonna ja majandusliku jõukuse poolt. Nii mõeldes ei pääse üle ega ümber disainist. Disain on oluline osa eksportkaupade ja -teenuste konkurentsieelisest, disaini arukas kasutamine parandab keskkonda ja disain peaks olema strateegiliste tegevuste ja tootearendusprotsessi osa.
“Mida rohkem oskame disainereid kaasata probleemide lahendamisse, seda toimivamaks, mõistlikumaks, lihtsamini kasutatavaks muutub meid ümbritsev keskkond ja terve meie elu,” on öelnud Eesti disainikeskuse juht Ruth-Helene Melioranski. Pole siis ime, et disainist püütakse tuge leida just majandusele rasketel aegadel. Täna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taas jõudnud vahepeal soikunud tegevusteni, mille eesmärgiks Eesti disainivaldkonna arengukava koostamine.
Ideega turule
Eesti tööstus on õnnetuseks suures osas allhanketööstus ja loodusvarasidki veame enamasti välja töötlemata kujul. Disainerite mure on, et ettevõtjad ei soovigi muud, ei arenda oma tasakaalustatud toote- ja pakkumisteportfelli, ei tegele ettevõtte pikaajalise kasvustrateegiaga. Enamasti Eesti ettevõtjad ei kasuta disaini või kasutavad disainerit heal juhul stilistina. Harva on disainer kaasatud arendusprotsessi koos teiste osapooltega, rääkimata visioonide ja strateegiate väljatöötamisest.
Tasakaal
Aastatuhande vahetus on disainis tõstnud eriti tõsiselt üles eetika ja maailma jätkusuutliku arengu probleemid, sealjuures disaineri vastutuse. Olulisem kui kasumit toota ja ekspordinumbritega hiilata on mõelda, kuidas me seda teeme, millist toorainet tarbime ja millise jälje see kodumaa pinnale jätab.
Strateegilisel tasandil on keskkonnakaitse probleemid tootmises üliolulised. Vaatame kas või, kui palju inimlikumaks on muutunud maailma energiamajandus: tarbijatel on tänapäeval pretsedendituid energiaalternatiive. Disainer aga saab energiatootmise disainimisele lisaks aidata visualiseerida ja kontrollida energia kasutust. Disainimõtlemine on tohutu relv paljude probleemide lahendamisel.
Näiteks IDEO, idee- ja innovatsioonifirma, lõi hiljuti kliimamuutusele pühendatud lehekülje. Seal kirjutab Tim Brown: “Disainimõtlemise puhul on üks kõige tähtsamaid omadusi, et see loob uusi ideid ettevõtlusele ja ühiskonnale. Selle asemel, et mõelda, millest me peame kliimamuutuse vältimiseks loobuma, peaksime rääkima sellest, mida me võime luua.”
Kogukonna-kultuur
Disain põhineb headel ja arukatel seostel inimeste vahel. Kogukonnas peituv jõud on alati suurem kui üksikisiku pealehakkamine. Disaini füüsilise, tunnetusliku ja emotsionaalse tähenduse kõrval on alati ka sotsiaalsed faktorid. Kuuluvusel ja identiteedil on mõte ja kogemusi saab jagada teistega. Meie omavahelised suhted mõjutavad meie käitumist. Kuuluvustunne ja ustavus brändile avaldub tänapäeval nii digitaalses maailmas, brändistrateegiates, töökoha disainis kui linnaplaneerimises. Põhimõtteliselt pole siin suurt erinevust kunagisest rahvariiete kandmisest ja rehielamu planeeringust.
Kogemusi saab jagada ja koos luua – disainides kasutajate jaoks ja koos nendega. Disainimõtlemine pole elitaarse klassi maagiline tegevus, põhimõtteliselt võiks disaineriharidust saada koolis iga laps. Tänane ja tulevane maailm vajab mõtlevaid inimesi, sest alanud on keeruline sajand. Einstein on öelnud: “Me ei saa lahendada probleeme, kasutades samalaadset mõtlemist, mida kasutasime neid luues.” See tähelepanek võiks meie pedagoogikateadlased suunata hoopis teistlaadse haridusfilosoofiani ja noorte loova mõtte arengu toetamiseni võimalikult varases eas. Disainimine on lisaks raskele tööle ka suur lõbu ja mäng.
Loe lisa Areenist.
