Disainikeskus: uus õppekava viib disainiõppe juba algklassidesse
Eelmisel aastal leidis Eesti haridusmaastikul aset üks oluline disainiharidust puudutav muutus – kinnitati uus riiklik õppekava põhikoolidele, kus on senisest palju tugevamalt esindatud ka disainiteemad. Esimesest klassist alates hakkavad õpilased kunsti- ning hiljem töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides tegelema disaini sissejuhatavate teemadega. Õppima märkama ja analüüsima esemete ja ruumi vormi, funktsiooni, esteetikat, aga ka õppima mõistma disaini kui protsessi, mille eesmärgiks on leida probleemile uus ja parem lahendus.
See on suur ja oluline muutus – kvaliteetne disainiharidus juba algklassidest alates tagab selle, et keskkoolilõpetaja ei seosta disaini vaid Gucci päikeseprillide või hirmkalli diivaniga. Muutus õppekavas on sellel teel aga alles algus. Õpetajad, kes peaksid juba täna koolides disainiteadmisi ja -oskusi edasi andma, ei ole valdavalt ise disaini õppinud või on sellel teemal ülikooli jooksul vaid ühe loengu saanud. Karuteene disainiteadlikkusele teeb see, kui disaini nime all räägitakse koolitundides vaid asjadele ilusa vormi andmisest. Seetõttu on vaja praktilisi täiendkoolitusi õpetajatele ning alusmaterjale, millele tugineda, tunnikavasid ja näiteid ülesannetest.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eestvedamisel ilmus mõned nädalad tagasi õpetajatele suunatud uut õppekava toetav aineraamat kunstiainetes, milles avaldati ka kaks artiklit disainist – disainis peituvatest võimalustest kirjutab Eesti Disainikeskuse nõukogu esimees ja disainer Martin Pärn ning disainiprotsessi tutvustamisest koolitunnis artikli autor. Disainikeskuse jaoks oli see oluline võimalus tutvustada õpetajatele disaini olemust ning innustada käsitlema disaini mõtteviisina keskendudes pigem protsessile kui lõpptulemusele.
Lisaks tootearenduse töötubade IDE: jätkamisele ja arendamisele, mida gümnaasiumides juba kolmandat aastat läbi viime, on keskuse tulevikuplaanides ka õpetajakoolitused ja õppematerjalide arendamine.
Kunsti aineraamat on elektrooniliselt kättesaadav siin.
Artikli autor: Diana Tamm, Eesti Disainikeskuse projektijuht. :
