Disainibuldooser aitab Eesti ettevõtetel konkurentsieelist saavutada
8. mail tutvustati esmakordselt avalikkusele Eesti ettevõtete arengule suunatud pilootprojekti Disainibuldooser. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, EASi ning Eesti Disainikeskuse poolt ellu kutsutud ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekti eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja toetada ekspordivõimekust.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi arvates on Eesti majanduse jaoks kõige kriitilisem küsimus – kuidas tõsta meie ettevõtetes loodavat lisandväärtust ühe töötaja kohta. “Väga oluline on, et Eesti ettevõtted jõuaksid rahvusvaheliselt tippu. Ei piisa ainult koduturul tegutsemisest, kõrgema lisandväärtuse loomiseks on vajalik olla edukas globaalses tippkonkurentsis. Disainil on selle edu saavutamisel oma selge ja oluline roll. Kui tuua analoogi tippspordiga, siis hea disain ei ole ettevõtjatele mitte doping, vaid väga kvaliteetne massaaž, mis võimaldab lihaseid lõpuni pingutada,” iseloomustas Parts.
Eesti Disainikeskuse juhi Jane Oblika sõnul valitakse projekti osalema kümme Eesti tugevamat disainijuhti ning kümme ettevõtet. “Eesmärk on disainijuhi ja ettevõtte juhtkonna koostöös leida ettevõtte arenguks innovatiivne lahendus. Disainibuldooseri projekt kestab kokku ligi kaks aastat ja sisaldab lisaks arendustegevusele ka koolitusi, konsultatsioone, disainiauditi läbiviimist ja õppereisi disaini rakendavasse ja rahvusvaheliselt tuntud Soome ettevõttesse,” lisas Oblikas.
Disainibuldooseri pilootprojekt on unikaalne ja annab ettevõtetele harukordse võimaluse õppida, kuidas töötada välja innovatiivseid lahendusi ning viia ellu arendustegevust kogenud ja koolitatud disainijuhi käe all. Eesmärgiks on jõuda uute, inimeste vajadustest lähtuvate toodete ja teenuste pakkumiseni. Disainjuhtimise keskne lähenemine on pikaajaline strateegia, millega kasvatada ettevõtte äri- ning konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.
Ettevõtja Ville Jehe sõnul on Eestis probleemiks see, et disainerid ja ettevõtjad ei saa üksteisest aru. “Disainibuldooser aitab ettevõtjad ja disainerid ühele lainele. Eestil on selles valdkonnas palju potentsiaali ning üheks peamiseks väljakutseks on areneda allhankemaast kvaliteetse lõpptoote tegijaks. Selleks arenguks on disainjuhtimise rakendamine kriitilise tähtusega,” selgitas Jehe.
EASi loomemajanduse programmi koordinaatori Georg Poslawski arvates on just EAS see organisatsioon, mis on võtnud endale kohustuseks viia disainerid ja teiste sektorite ettevõtjad koostööle. „Disain kui loomemajanduse osa aitab teistel majandussektori ettevõtetel luua suuremat lisandväärtust ja tõsta sellega nende rahvusvahelist konkurentsivõimet,” lisas Poslawski.
Projekti strateegiline konsultant, Suurbritannia tunnustatud disainjuhtimise ekspert Richard Eisermann näeb disaini enamal ja efektiivsemal rakendamisel olulist rolli Eesti järgmiste aastate majanduse kasvus ja konkurentsivõime tõusus. “Taanis leiti, et disainile tõsist tähelepanu pööravate ettevõtete käive kasvas viie aasta jooksul keskmiselt 22% kiiremini võrreldes firmadega, kes disaini ei rakendanud. Ettevõtetel, kes kasutasid nii palgaliste kui väliste disainerite teenuseid, moodustas ekspordi osakaal firma käibest kolmandiku. Disaini mittekasutavatel firmadel oli ekspordi osakaal aga keskmiselt alla viiendiku ehk vaid 17,6%. Seega on disaini sihipärane kasutus üheks eelduseks ekspordikäibe kasvatamisel. Ka tööhõive kasv ja kasumlikkus oli disaini kasutavatel firmadel suurem. Suurbritannias tehtud uuringus selgus, et aktiivselt disaini kasutavate ettevõtete väärtus kasvas võrdlusbaasist kaks korda kiiremini. Seega loob disainikasutus väärtust lisaks tarbijatele ka ettevõtte omanikule ja investoritele,” tutvustas Eisermann disainjuhtimise rakendamise potentsiaali.
