Voldemar Kolga, psühholoogia professor

Mõned ettekande teesid, et tekitada mõttetegevust.

Ettekandes vaatlen kuidas peegeldub  teadvuses  disain.  Kuidas me  märkame, et asi, toode või teenus on disainitud? Mis viitab disainile? Mis juhtub asjaga, kui ta on kvalifitseerunud disainiks? Millist rolli  mängib alateadvus selles protsessis?

1)      Miks disain üldse peaks köitma rahva tähelepanu? Põhjuseks on väärtused, mida kannab disain. Üldistatult väljendades  teevad need väärtused maailma ja inimest paremaks. Loovus, erilisus, ilu, ratsionaalsus, emotsionaalsus, eetilisus, lihtsus, pragmaatilisus, jätkusuutlikkus, jne. on peidus disainis.

2)      Disain on inimest ja maailma tootev jõud. Näiteks,  aitab disain kaubandusketil  Target jääda ellu võitluses Wal-Martiga (USA). Paraku ei ole disainil väärikat kohta meie ühiskonnas, sh. ka  ettevõtted ei pea seda esmatähtsaks. Põhjused on kindlasti mitmeid, sh. ka majanduslikke. Nii peetakse disaini kalliks ehk välja läheb rohkem kui disain sisse toob.

3)      Ettekandes tulevadki vaatluse alla mitmed disaini müüdid, mis takistavad disaini levikut ühiskonnas.  Kui öeldakse disain, siis pähe tuleb logo mõiste,  näiteks, Nike,  silme ette aga disaintoolid (Aalto), valgustid või auto  brändid.

4)      Ilmselt on selline disaini nägemus liiga kitsas. Disain muudab inimest ja tema elukeskkonda. Disain on käitumine. Näiteks, disaintool muutub eriliseks armsaks tooliks või Jaguarist  (auto)  võib saada „elukaaslane“.

5)      Näiteks toon Hispaania firma „Desiguali“, mille slogan on „Desigual is not the same“. Firma eesmärgiks on luua igast rõivaesemest ehtne kunstiteos. Erisusi, millele on antud omad nimed,  on väga palju, kuna erinevaid inimesi on palju.

6)      Disaini  levik eeldab teadvuse muutumist. Disainiõpetus peaks saama inimese üldhariduse osaks. Disain ei ole peen sakste  värk, vaid kuulub meile kõigile.