Digikeskus aitab Eesti muuta hinnatud filmisihtkohaks
EASi loomemajanduse tugistruktuuride toetamise II taotlusvooru avaneb 1. septembril. Esimeses taotlusvoorus said toetust 13 projekti kogumahus 77 miljonit krooni. Loov Eesti uuris Martin Aadamsoolt, kuidas on läinud I taotlusvoorust toetust saanud Digikeskusel.
Millega Digikeskus täna sisuliselt tegeleb?
Täna on filmitööstuses olukord, kus peale Tallinnfilmi sulgemist puudulik filmitootmise tehniline baas – järeltöötluse võimalused on üsna kesised. Digikeskuse eesmärk on see tühik täita.
Kuidas on loomemajanduse tugistruktuuride toetus aidanud kaasa Digikeskuse arengule?
Tänu nimetatud toetusele on meil võimalik olnud soetada vajalikku tehnikat, mille järele on Eestis suur vajadus ning mis annab filmi järeltöötlusele hoopis uued mõõtmed. Digikeskuse valduses on filmiskänner, mille abil saab digitaliseerida filmikandjal olevaid materjale. Sügisel on plaanis muretseda lisaks ülejäänud tehnoloogiline tark- ja riistvara pildi ja heli järeltöötluseks. Selline tark- ja riistvara on ühe ettevõtte jaoks liiga kulukas – eraettevõtted ei ole võimelised vajalikku tehnikat soetama. Digikeskuse eesmärk on tekitada ühine tehniline platvorm, mida nii kohalikud kui ka teiste riikide filmitootjad saaksid kasutada.
Millised on Sinu nägemusena Digikeskuse tulevikuperspektiivid?
Järgmisel kevadel valmib Digikeskus ka nö füüsilisel kujul, täna on keskus planeeritud Balti Filmi-ja Meediakooli hoonesse. Sügisest hakkame läbi viima koolitusi, et olemasoleva tehnika poolt pakutavat ressurssi võimalikult hästi ära kasutada. Eestis on olemas esmane võimekus filmitootmiseks ja järeltöötluseks. Seni on olnud liiga vähe tehnikat ning tehnilisi spetsialiste. Kõiki neid ressursse on vaja oluliselt suurendada, et filmitööstus siin hooga tööle hakkaks. Oleme tee alguses, aga tee on lai. Eesti kui filmisihtkoha promomine tooks siia finantseeringuid ning annaks Eesti tootjatel oma oskusi käigus hoida ning parandada.
Kas Eesti võiks meelitada filmitootjaid sihtkohana?
Pean Eestit filmisihtkohana üsna heaks riigiks. Esiteks on soodne meie asukoht. Teiseks tugevuseks võib selgelt lugeda meie selget, lihtsalt hoomatavat ärikultuuri. Skandinaaviaga võrreldes on Eestis uuringute järgi ka 30% odavam filmida. Samuti on Eestit tugev IT-riik ning teatavasti on filmitööstuse olevik ja tulevik väga tihedalt põimunud IT-valdkonnaga. Vähem tähelepanu ei vääri ka siinolevad mitmekesised võttekohad- imeilus loodus ja ajalooline arhitektuur, mis sobib paljude filmide võttepaigaks hästi. Eestis on viimastel aastatel tehtud aastas 1-2 välisfilmi ja seda ilma kohaloleva tehnikata
Eesti suurenev populaarsus filmisihtkohana on kasulik ka riigile?
Üks film jätab Eestisse suurusjärgus 1/3 on eelarvest, mis on keskmise eelarvega filmi puhul Euroopa turul märkimisväärne summa. Samas on filmitootjate puhul sihtkoha valikust rääkides üsna vähe vaja, et konkreetse koha kasuks otsustada. Summad võivad olla küllaltki tühised, mille põhjal otsus tehakse. Nii riigile tervikuna kui ka kohalikele omavalitsustele on seega Eestisse tulevaid tootjaid kasulik toetada – sellest võidavad kahtlemata mõlemad pooled.
Ja mis on veel oluline- film, mis jookseb Skandinaavias televiisoris, on sisuliselt tasuta reklaam Eesti riigile. Ilmselt seda kõike juba mõistetakse ja varem ja hiljem selles suunas tegutsetakse niikuinii.
Ja viimasena- mida soovitad uuest taotlusvoorust toetuse taotlejatel silmas pidada?
Loomemajanduse põhiliseks probleemiks on projektipõhisus, mis muudab tihti olukorra keeruliseks. Kindlasti tuleb läbi mõelda omafinantseering, et toetust edukalt rakendada. Hea idee jääbki ideeks, kui selle teostamiseks konkreetseid samme ei astuta. Eestis on mastaabid väikesed ja inimeste mõtlemine on tagasihoidlik, kuid edasi viivad kõrged eesmärgid. Mõelge suurelt! Ja mõelge eksporditurule.
2009. aasta sügisel toimus esimene loomemajanduse tugistruktuuride taotlusvoor, milles osales kokku 24 taotlejat 38 projektiga. Toetust taotleti nii investeeringuteks kui arendustegevuste elluviimiseks, kokku toetati seitsme inkubaatori või arenduskeskuse projekti kogumahus 77 miljonit Eesti krooni.
