CEA: Tuleb veel uurida, millised ärimudelid siit välja kooruvad

Digikultuuriaasta juht Martin Aadamsoo tõi konverentsil Business Opportunities in Digital Culture välja, et teema-aasta kuulutati välja  juba palju varem, kuid märtsis muutus äkki kogu kultuur digikultuuriks.

Aktiivselt otsiti uusi võimalusi . Raamatukogud olid suletud, aga tegevust ei katkestatud. Kasutati pakiautomaate ja ooteaega tagastamisel. „Raamatukogud muutusid digiteenuste keskusteks. E-raamatute laenutamisarvud lendasid taevasse, neid laenutati  20 korda rohkem. Kui oled esimese lugenud, siis tead juba, kuidas kasutada. Alustati audioraamatute tutvustamist, seni oli neid väga vähe.  Avaldati 50 uut audioraamatut, mille lugesid sisse tööst vabad näitlejad. Ilmselt on sellel kirjastusmaailmale suur mõju,“ rääkis Aadamsoo.

Näitused ja galeriid olid algul onlaini kasutamisel skeptilised, kuid pidid kuidagi  hakkama saama.

„Tallinna Kunstimuuseumi näitus sai kuulsaks üle maailma. Tulu sellest ei tulnud, kuigi annetada sai. Aga jõuti teistsuguse publikuni kui tavaliselt, ehk tulevad nad hiljem tagasi,“ tõi ta näite. Kinod püüdsid olukorraga toime tulla  organiseerides drive-in kinoseansse piletitega, varem meil seda kommet polnud ja need kadusid kohe peale piiranguid. Filmide järeltöötlus sai tegutseda, kuid uute filmide võtted katkestati. Väiksemad teatrid hakkasid tegema online showsid ja olid vägagi edukad.  Stand-up komöödia katsetas ja sai ühe õhtuga 50000 eurot piletitulu, mille annetasid heategevusele.

Lasteteater Piip ja Tuut alustasid online TV saatega, kuhu tuli osta pilet,  neil läks samuti hästi.

Festivalid olid ära jäetud. Piletid olid juba ostetud, kuid ebakindlus oli suur. Mõned hakkasid tegema hübriidfestivale. Näiteks  Instikurmu  festival tegi koostööd TELIAga, kohapeal müüdi pileteid lubatud arvule inimestele. Online pileteid liiga palju ei müüdud, kuid see oli tõestus, et ka niimoodi saab  teha. Ilmselt on tulevikus kõik festivalid sellised, niimoodi leiab palju uut publikut.

Muusikud korraldasid kodukontserte alguses lausa köögist, aja jooksul muututi professionaalsemaks. Onlainis sai osata pileteid ja oli ka võimalus annetada.

„Esimese onlain kontserdi esinejal, Mari Jürjensil, oli rohkem kui 50000 külastajat, ja tulu oli suurepärane. Esimese katsetaja õnn. Hiljem tekkis kontserte väga palju ja tulud polnud enam nii suured. Tehniline  kvaliteet on ka oluline,“ rääkis Aadamsoo.

Tema sõnul tuleb veel uurida, millised ärimudelid siit välja kooruvad. Digikultuuriaastal on plaanis kokku panna ka aruanne, sellist infot varem kogutud pole.

Inimesed ei saanud teha, mida tavaliselt ja hakkasid katsetama. Väiksed organisatsioonid olid eelisseisus.

Suurtel oli õppida – pole küsimus selles, et kas see olukord kordub, vaid seda tuleks käsitleda võimalusena. Paari kuuga katsetati asju, mis muidu oleks võtnud aastaid. Digi tuleks integreerida oma tavategevusega. Kultuuripärandi digitaliseerimine on tohutu töö. Praegu tegeletakse nii filmi kui ka raamatute digitaliseerimisega. „Lapsed kasutavad praegu väga palju digikultuuri,  kui neid huvitav pole digikeskkonnas leitav, siis nad seda ei kasuta,“ rõhutas digikultuuriaasta juht digikultuuri olulisust.

David Tsiskaridze, digitaalse turu ühtlustamise ekspert Gruusiast, oli sama meelt: „Gruusia vajab digituru arengus hüpet. Hea meel on, et Euroopa Liit aitab Gruusia digiarengut toetada.  Samuti aitavad Euroopa edulood  Gruusia arengule palju kaasa.

Gigi Shukakidze ja Natia Kalandarishvili   demonstreerisid Tbilisi arhitektuuribiennaali veebilahendust – nad ehitasid virtuaalse torni, kuhu paigutati  kõik esitlused ja kus vaataja saab liikuda virtuaalselt korruselt korrusele. E-kanalite kaudu loodetakse  jõuda  väga palju suurema publikuni, onlaini on ka kergem leida konverentsile ja töötubadesse muidu väga hõivatud esinejaid, tõid nad välja e-lahenduse eelise.

Tiina Lokk, A-klassi filmifestivali PÖFF looja ja hing, selgitas, kuidas nemad saavad keerulise olukorra enda kasuks pöörata. „Ühel hetkel tulime mõttele, et onlainis saab rohkem pakkuda kui päriselus. Me ei hakka ise jalgratast leiutama, vaid ühendame palju erinevaid andmebaase, teeme nö filmimaailma X-tee. Lisaks festivalil tegutsevatele organisatsioonidele saab pakkuda infot ka nt muusikutest, hotellidest, restoranidest, kunstnikest,  jne. Platvormi poff.ee on liidetud ka haridus, ekspordivõimalused,“ selgitas mõtet festivali juht.

Loodi seosed paljude telekomi firmadega, et filmifestivali üle kanda. „Näeme seda pikaajalise investeeringuna, kuid kindlasti on seal ka teenimisvõimalusi. Kohe rikkaks ei saa, selleks on veel vara,“ ütles Tiina Lokk.   Teenimisvõimalusi katsetati Haapsalu õudusfilmide  ja Tartu armastusfilmide festivalidel. „Müüsime pileteid filmidele. Eesti inimesed on ausad, kui oli ekraani taga rohkem kui üks inimene, siis osteti pilet kahele.,“ rõõmustas Tiina.

Onlaini puhul tuleb leida eeliseid – saab jõuda palju suurema publikuni, turundusvõimalused arenevad. „Loodame, et ei teeni ainult meie,vaid ka kõik tugiteenused. Meie ei karda enam onlaini. Kõik sõltud piletimüügipoliitikast. Saatan peitub detailides,“ oli Tiina Lokk optimistlik.

Projekti toetasid Eesti välisministeerium  arengukoostöö vahenditest ja Loov Euroopa.

Projekti partner oli Creative Caucasus.

Konverents on järelvaadatav Loov Eesti Facebookis

.