Avastamas loomemajandust Läänemaal

7. ja 8. veebruaril leidis aset Loomemajanduse Akadeemia, mille raames külastasime  koos Loov Eesti + Maa programmi partneritega Läänemaa loomeettevõtteid ja organisatsioone ning saime osa kasulikust ja praktilisest Jane Oblika läbiviidud disaini meistriklassist. Läänemaale tuli kokku partnereid nii idast kui lõunast, ka Eesti suurimad saared, Hiiumaa ja Saaremaa olid esindatud.

Esimene peatus toimus Kullamaal, käsitöömajas, mis oli kunagi teada-tuntud ka kui apteegimaja. Tänasel päeval tegutseb seal Kullamaa käsitööselts, kus toimuvad aastaringselt neljapäevaõhtused töötoad, õpitakse ja õpetatakse õmblemist, heegeldamist, kangastelgedel kudumist ja  teisi käsitöid. Samuti leiab sealt aastaringselt üles seatud nii seltsi enda  kui ka piirkonna käsitööliste toodete näitusmüüke. Hetkeseisuga kuulub seltsi 16 liiget. Selleks, et piirkonnas toime tulla, tuleb kokku hoida ja  teha pidevalt koostööd ka teiste ettevõtete ja organisatsioonidega – nii pakuvad nad oma pinda ka suuremate näitusmüükide korral Kulla käsitöövaipadele ja Käsitööpoele. Käsitöömaja on koht, kus näeb Kullamaa naiste toredat käsitööd ning saab lugeda vahvatest ettevõtmistest!

Mitu ettevõtet ühe hoobiga, ühes majas, ehk koostöö vajadusest ja tulemuslikkusest
Järgmiseks saime justkui õpikunäite osaliseks, kui sõitsime Palivere alevikku. Seal tegutsevad ühe katuse all 3 üksteist täiendavat ja toetavat ettevõtet – klaasikoda U-Stuudio, puidutöökoda Viilung Puit ning nende kliente ja teisi turiste toitlustav pisike retrohõnguline kohvik. Need, kes tulevad külla ühele, astuvad reeglina läbi ka teise juurest. Loomulikult teeb klaasi- ja puidutöökojaga tutvumine ka näljaseks ja nii täiustavadki üksteist ühes pisikeses alevikus kolm ettevõtet.

U-Stuudio klaasikoda asutati 2003. aastal tarbekunstnik Urve Sikemäe poolt, kes avastas enese jaoks klaasi juba 96. aastal. Tema nimetähtedest on ka klaasikoja nimi tuletatud. See on pereettevõte, kus valmivad hoolikalt vormitud kvaliteetsed ja kaasaegsed klaasesemed. Kõik sai alguse huviringi tegevusest – kui alguses korraldati erinevaid töötube lastele, seejärel juba suurematele. Kuigi klaasikildudega võib tunduda ohtlik ümber käia, lükkas U- stuudio perenaine need kahtlused kohe kõrvale – ta käis aastaid lasteaias mudilastele huviringi tegemas – keegi ei lõhkunud nende aastate jooksul oma käsi ära. Kuna huviringide tegevus võttis liialt palju aega, otsustati keskenduda klaasisulatusmeetodil valmistatud esemete müügile. Eriti paeluvad Urvet pudelid – seda lihtsalt seetõttu, et iga kild on teistest erinev. Klaasikojast leiab omale igaüks midagi hingelähedast ja erilist! Sealjuures ei maksa karta, et need üle mõistuse kallid oleksid. U-Stuudio hinnapoliitika on taskukohane kõigile, mitte ainult välisturistidele – oluline on, et ka kohalikud käiksid ja ostaksid, mitte ei kõnniks mööda.

Kohe klaasikoja kõrval asub Viilung Puit, kust saavad paljud kodud ette kvaliteetsed uksed ja aknad, tubadesse mööbli ja trepid ning palju muid naturaalsest puidust tooteid tellija soovi ja mõõtude järgi. Ideest teostuseni – kavandavad, teevad teoks ja ühtlasi on valmis ka valmis tooted paigaldama. Viilung Puidu peremees Toivo Paas alustas puidutööga juba 1976. aastal. Palivere alevikus on ta töökoda arendanud viimased 5 aastat. Kui siiamaani on põhisuunaks olnud uksed, trepid ja mööbel, soovib Toivo panna suuremat rõhku omanäolise mustri ja tehnikaga valmistatud lettidele, tasapindadele ja paneelidele. Alloleval pildil näeme, kuidas lõikelauale mustrite tegemine käib.

Sarnaselt klaasikojale, on ka tema põhiline müügikoht töökoda, niisamuti ka Tallinna Käsitöömess. Toivo mainib, et messidel on tal siiani läinud hästi ja sellepärast plaanib ta tulevikus rohkem erinevatel messidel osaleda.

Omaette nokitseda on vahva, aga mis siis, kui ettevõttel läheb juba piisavalt hästi, et palgata tööjõudu juurde ja tootmist suurendada? Kas seda on pigem lihtne teha või hoopiski üpris keerukas? Viilung Puidu omaniku sõnul on tema peamiseks raskuseks sobivate tööliste leidmine – hea töö tuleb aastatepikkuse vilumusega ja see takistab tal töökoda edasi arendamast. Sellist meistrit ei tee mõne kuuga – tihti näeb esimeste nädalatega ära, kas õpipoisil on heaks töötegemiseks terane silm ja loominguline mõtlemine või pigem sobib ta mõnele teisele tööle natukene paremini.

Järgmisena tõi õppereis meid Haapsalu Pitsikeskusesse, kus meid võttis vastu Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Marje Sims. Pitsikeskus avati 2014. aastal just selle seltsi ajendil ja on pidevas arenemises, ikka kaasaegsemaks, et ka järeltulevatel põlvedel oleks seltsi ruumidesse asja. Pitsi tarvitatakse tanude, käiste, kraede, põllede ja teiste riideesemete, samuti käterättide, kardinate, päevatekkide, voodipesu jms kaunistamiseks. Käsitöökeskuses saad tutvuda nende valmistamisega ja ka osta Haapsalu salle, rätte ja muid pitsilisi esemeid, samuti sallilõnga ning vardaid. Sealt leiab ka ühe asjakohase muuseumi.

Haapsalu inimeste jaoks on see heaks kohaks, kus käia koos käsitööd tegemas, ühtlasi suurepärane võimalus oma käsitööst näitus üles panna ja nii laiema publikuni jõuda – suvekuudel väisab keskust ohtralt nii sise- kui välisturiste.

See käsitööselts erineb teistest ehk sellepoolest, et selle MTÜ liikmetel on katseaeg – 2 kuud peavad liikmeks astujad käima kohal ja sulanduma seltskonda. Marje sõnul peavad kõik MTÜ liikmed panustama, ei ole nii, et maksad ainult liikmemaksu ja oled üks nimi kuskil nimekirjas. Liige saab vastutasuks keskuses kududa, nõu küsida, kui seda peaks vaja minema, samuti võtta osa erinevatest ühisüritustest, kasutada savituba ja loomulikult tuua ka oma tooted müügiks ning näitamiseks kõikidele huvilistele.

Kui oled järgmine kord Haapsalus Haapsalu salli jahil, astu läbi Pitsikeskusest ja soeta sealt üks originaalne sall. Muide, Haapsalu salli saab panna läbi sõrmuse – see on üks kvaliteedimärk, mis näitab selle autentsust.

Peaaegu et üle tänava tegutseb  Hetkepüüdja, kes on ühtlasi ka PESA programmi osaline. Hetkepüüdja on elustiilipood, mis on loodud looma ja säilitama positiivset ellusuhtumist. Nende juurest leiab poolvääriskive, looduskosmeetikat, enesearenduseks häid raamatuid, pendleid, viirukeid ja ka perenaise ema Piibe Arraku ja isa Eevart Arraku maale.

Meie  püüdsime omad hetked selleks korraks kinni ja kavatseme kindlasti varsti uute järele minna! Vaata piltidelt, mida leiaksid Sina sealt endale või oma kallimale ja võta suund Haapsalu poole!

Selleks, et uurida, kus oskajad käsitöölised ja loomeinimesed õppida saavad, külastasime ka kahte Haapsalu olulisemat hariduskeskust – Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžit ja Haapsalu Kutsehariduskeskust, kus tutvusime koolide töökorralduse ja eluga. Vaata piltidelt järgi ja tee ka sina tutvust nendega.