artiklid 2014 jaanuar – juuni
Ketlin Rauk, Äripäev, 15.05.2014
ASi Wendre osalemine Eesti ettevõtete võimekuse ja ekspordipotentsiaali tõstmisele suunatud pilootprojektis Disainibuldooser muutis tublisti ettevõtte mõtlemist ja pani senistele eesmärkidele vaatama sootuks uue pilguga, kirjutab 15. mai Äripäeva tööstuse rubriik. Pilootprojekti Disainibuldooser lõid Eesti Disainikeskus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning EAS eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali. Selle raames viidi kümme osalejafirmat kokku disainijuhtidega, kes abistasid ja toetasid ettevõtteid uute toodete või teenuste ülesehitamisel. ASi Wendre põhiline soov ja eesmärk Disainibuldooseriga ühinedes oli tuua disainijuhi abiga Baltimaade turule uus teki- ja padjabränd.
ASi Wendre osalemine Eesti ettevõtete võimekuse ja ekspordipotentsiaali tõstmisele suunatud pilootprojektis Disainibuldooser muutis tublisti ettevõtte mõtlemist ja pani senistele eesmärkidele vaatama sootuks uue pilguga, kirjutab 15. mai Äripäeva tööstuse rubriik. Pilootprojekti Disainibuldooser lõid Eesti Disainikeskus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning EAS eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali. Selle raames viidi kümme osalejafirmat kokku disainijuhtidega, kes abistasid ja toetasid ettevõtteid uute toodete või teenuste ülesehitamisel. ASi Wendre põhiline soov ja eesmärk Disainibuldooseriga ühinedes oli tuua disainijuhi abiga Baltimaade turule uus teki- ja padjabränd.
Sepp: Kultuurikatla valmimine 2015. aasta märtsiks on võimatu
Teele Tammeorg, Eesti Päevaleht, 12.05.14
Kultuurikatlale lisaraha leidmine võiks arutlusele tulla alles juunis linna lisaeelarve menetlemisel. Tallinna linna venitamine Kultuurikatla rahastamisotsustega on viinud asja nii kaugele, et ehituse valmimine tuleva aasta märtsiks on „sisuliselt võimatu“, ütles Kultuurikatla juht Evelyn Sepp eile Eesti Päevalehele.
Kultuurikatlale lisaraha leidmine võiks arutlusele tulla alles juunis linna lisaeelarve menetlemisel. Tallinna linna venitamine Kultuurikatla rahastamisotsustega on viinud asja nii kaugele, et ehituse valmimine tuleva aasta märtsiks on „sisuliselt võimatu“, ütles Kultuurikatla juht Evelyn Sepp eile Eesti Päevalehele.
EAS: Kultuurikatla kohta on algatatud rikkumismenetlus
Eesti Päevaleht, 10.05.14
Kultuurikatla juht Evelyn Sepp lükkas eile kategooriliselt ümber väite, justkui ta oleks tegelenud võltsimisega.
Kultuurikatla juht Evelyn Sepp lükkas eile kategooriliselt ümber väite, justkui ta oleks tegelenud võltsimisega.
Äripäev online, 10.05.14
Omaette nokitsevale tehnoloogiakaugele graafilisele disainerile või disainivõimetule veebitehnoloogile eelistatakse tööturul meeskonnatööalteid veebidisainereid ja digitaalgraafikuid, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori loomemajanduse õppetooli juhataja.
Omaette nokitsevale tehnoloogiakaugele graafilisele disainerile või disainivõimetule veebitehnoloogile eelistatakse tööturul meeskonnatööalteid veebidisainereid ja digitaalgraafikuid, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori loomemajanduse õppetooli juhataja.
BattleIT, 29.04.14
Homme, 30. aprillil algusega kell 13 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) seminar “Loomemajandus kohtub Ajujahiga“, kuhu oodatakse tulevasi loomeettevõtjaid kogenud konsultantide ees oma ideid testima ja üksteiselt kogemusi ammutama.
Homme, 30. aprillil algusega kell 13 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) seminar “Loomemajandus kohtub Ajujahiga“, kuhu oodatakse tulevasi loomeettevõtjaid kogenud konsultantide ees oma ideid testima ja üksteiselt kogemusi ammutama.
Disaineri kaasamine võib osutuda tööstusettevõtte jaoks võluvitsaks
Tanel Saarmann, Eesti Päevaleht, 29.04.2014
Kui eesmärk pole toota odavalt, annab disaineri palkamine ettevõttele konkurentsieelise.
Johannes Tralla, Kultuur.err.ee, 25.04.2014
Pea kuuekümne Eesti disaineri parimad tööd püüavad Brüsseli kesklinnas tähelepanu. Näituse eesmärk on tutvustada andekaid Eesti disainereid ja raputada maha odava allhankemaa maine.
Johannes Tralla, Kultuuriuudised, 25.04.2014
Pea kuuekümne Eesti disaineri parimad tööd püüavad Brüsseli kesklinnas tähelepanu. Näituse eesmärk on tutvustada andekaid Eesti disainereid ja raputada maha odava allhankemaa maine.
5 aastat loovust Telliskivis
Mari Hiiemäe, Äripäev Puhkepäev, 25.04.2014
Telliskivi Loomelinnaku juubeliprogrammis toimuvate ürituste raames oodatakse linnarahvast linnaku tegemistest osa saama.
Postimees Arter, 19.04.2014
Disainikeskuse seitsmeliikmeline naiskond on lühikese ajaga teinud Eesti tootekunsti nähtavaks nii kodu- kui ka välismaal, viies muu hulgas meie noored autorid Londoni moenädalale ning õhutades ettevõtteid muutma oma mõtteviisi inimkesksemaks.
Disainikeskuse seitsmeliikmeline naiskond on lühikese ajaga teinud Eesti tootekunsti nähtavaks nii kodu- kui ka välismaal, viies muu hulgas meie noored autorid Londoni moenädalale ning õhutades ettevõtteid muutma oma mõtteviisi inimkesksemaks.
Läänlane.ee, 15.04.14
Uuemõisas täna hommikul alanud seminar on avalöök Lääne-Eesti loomemajandus- projektile, milles osalejatel aidatakse aasta jooksul oma ettevõttele välja töötada toode või teenus, mis peaks ettevõtte müügikäivet tõstma 20 protsenti.
Uuemõisas täna hommikul alanud seminar on avalöök Lääne-Eesti loomemajandus- projektile, milles osalejatel aidatakse aasta jooksul oma ettevõttele välja töötada toode või teenus, mis peaks ettevõtte müügikäivet tõstma 20 protsenti.
Postimees Uudisvoog, 10.04.14
Tartu Loomemajanduskeskus
Tartu Loomemajanduskeskus
Kultuurikvartali tehnika tuleb tasa ja targu
Raimu Hanson, Tartu Postimees, 10.04.2014
Hilissügisel kaasava eelarve hääletusel kõige enam toetust leidnud idee, mille rakendamisel saab Tartu kesklinna kultuurikvartal oma tegevusse uue hoo, ei ole veel edenenud käega katsutavaks tulemuseks.
Tartu Postimees Online, 09.04.14
Kirjandus on vaid üks valdkond Unesco loovlinnade võrgustikus, sellesse kuuluvad ka film, muusika, rahvakunst, disain, meedia ning kokakunst. Võrgustiku eesmärk on edendada linnade rahvusvahelist koostööd kultuuri vallas, tugevdades selle kaudu kohalikku kultuuriloomet, -levikut ja -tarbimist.
Kirjandus on vaid üks valdkond Unesco loovlinnade võrgustikus, sellesse kuuluvad ka film, muusika, rahvakunst, disain, meedia ning kokakunst. Võrgustiku eesmärk on edendada linnade rahvusvahelist koostööd kultuuri vallas, tugevdades selle kaudu kohalikku kultuuriloomet, -levikut ja -tarbimist.
Kultuuriministeeriumis hakatakse välja töötama loomemajanduse meetme tingimusi
Postimees Uudisvoog, 09.04.14
Kultuuriministeeriumi pressiteade.
Postimees Uudisvoog, 09.04.14
Kultuuriministeeriumi pressiteade.
Kultuurikatel ootab linnalt raha
Äripäev, 09.04.14
Tallinnasse kerkiva Kultuurikatla hankemaksumus aastal 2010 oli kokku ligi 16 miljonit eurot. EASi toetus moodustas sellest umbes 3,5 miljonit. Nüüd ootab pooleliolev Kultuurikatel Tallinna panust ehk ülejäänud vajaminevaid summasid, kirjutas Postimees.
Tallinnasse kerkiva Kultuurikatla hankemaksumus aastal 2010 oli kokku ligi 16 miljonit eurot. EASi toetus moodustas sellest umbes 3,5 miljonit. Nüüd ootab pooleliolev Kultuurikatel Tallinna panust ehk ülejäänud vajaminevaid summasid, kirjutas Postimees.
Heade mõtetega loov linn pürib maailma loovlinnaks
Külli Aleksanderson, Indrek Mustimets,Tartu Postimees, 09.04.14
Kirjandus on vaid üks valdkond Unesco loovlinnade võrgustikus, sellesse kuuluvad ka film, muusika, rahvakunst, disain, meedia ning kokakunst. Võrgustiku eesmärk on edendada linnade rahvusvahelist koostööd kultuuri vallas, tugevdades selle kaudu kohalikku kultuuriloomet, -levikut ja -tarbimist.
Telliskivi meelitab õhkkonnaga
Äripäev, 08.04.14
Lisaks uued omanikud saanud Telliskivi Loomelinnaku laienemisele, mis toob uued söögikohad, teatri ja hosteli, saab piirkond sügisel ka uue ärihoone.
Lisaks uued omanikud saanud Telliskivi Loomelinnaku laienemisele, mis toob uued söögikohad, teatri ja hosteli, saab piirkond sügisel ka uue ärihoone.
Postimees Online, 08.04.14
Tallinnasse kerkiva Kultuurikatla hankemaksumus aastal 2010 oli kokku ligi 16 miljonit eurot. EASi toetus moodustas sellest umbes 3,5 miljonit. Nüüd ootab pooleliolev Kultuurikatel Tallinna panust ehk ülejäänud vajaminevaid summasid.
Tallinnasse kerkiva Kultuurikatla hankemaksumus aastal 2010 oli kokku ligi 16 miljonit eurot. EASi toetus moodustas sellest umbes 3,5 miljonit. Nüüd ootab pooleliolev Kultuurikatel Tallinna panust ehk ülejäänud vajaminevaid summasid.
Loomemajanduskeskus ootab oksjonile noorte kunstnike töid
Tartu Postimees, 07.04.14
Tartu loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail kell 18 algavale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillini nii Tartus kui ka Tallinnas.
Veronika Valk, Sirp, 04.04.2014
Veronika Valk: Kas pärast nelja aastat arhitektide liidu esimehena jäi ametist lahkudes ka midagi kripeldama – midagi, mida oleks tahtnud teha, aga ei jõudnud? Midagi, millega kindlasti peaks jätkama? Peeter Pere: Enamik nii-öelda minu teemadest olid ammu käivitatud suunad, mida tuli hoida, vahel kurssi muuta: EAL on traditsioonidega organisatsioon. Kahju on sellest, et riigiarhitekti ametikoht jäi loomata – see oli nii-nii lähedal, asjassepuutuvad ministrid olid oma nõusoleku andnud. Jah-sõna jäi siiski tulemata ja et nüüd valitsuskabineti ministrid vahetuvad, tuleb paljuski tööga otsast peale hakata. Omavaheline konsensus saavutati selles, millise ministeeriumi juurde riigiarhitekti koht luua. Keskkonnaministeerium paistis meile esialgu Hollandi mudeli eeskujul kõige loogilisem variant. Arutelude tulemusena jäädi lõpuks regionaalministri juurde. Panime kokku riigiarhitekti meeskonna tegevuskava, tööpõld on lai. Eesmärk on riigi tasandil ettenägelikke otsuseid langetada, mitte pidevalt vigu parandada. Muinsuskaitse kõrval oleks riigiarhitekt ka nii-öelda tulevikukaitsja, sest rahapaigutusega seotud otsuseid ei saa hiljem enamasti muuta – riigiarhitekti-teemal ei tohi lasta maha vaibuda. Aga kui Yoko Alenderi kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku koha loomisele kulus seitse aastat, siis võib-olla võtavadki need asjad nii kaua aega – see on nagu maja ehitamine. Arhitektuurivõistluse võiduprojektki peab ettepoole vaatama ja kandma igikestvaid väärtusi. Nii tahaks ka arhitektuurielu edendamisel näha seda, et valdkonda hõlmav seaduseruum oleks piisavalt ettenägelik, toetaks hea arhitektuuri loomist. Ministeeriumidevaheline koostöö ei pruugi aga alati kahjuks sujuda. Eri ametkonnad kipuvad meil olema nii-öelda omaette majakad. Teine salasoov, mis liidu esimehena ei täitunud, on avalikkuse huvi kasvatamine arhitektuuri vastu – seegi pole nimetamisväärselt tõusnud. Olen küll jõudumööda ise sõna võtnud, juhatuse liikmeid ärgitanud sama tegema, aga erilist tulemust pole, päevalehed pole artiklitest huvitatud. Sõlmisime kultuurkapitaliga kokkuleppe kirjutajate toetamiseks, kuid soovitud hoogu see „nipp” ei lisanud.
Veronika Valk: Kas pärast nelja aastat arhitektide liidu esimehena jäi ametist lahkudes ka midagi kripeldama – midagi, mida oleks tahtnud teha, aga ei jõudnud? Midagi, millega kindlasti peaks jätkama? Peeter Pere: Enamik nii-öelda minu teemadest olid ammu käivitatud suunad, mida tuli hoida, vahel kurssi muuta: EAL on traditsioonidega organisatsioon. Kahju on sellest, et riigiarhitekti ametikoht jäi loomata – see oli nii-nii lähedal, asjassepuutuvad ministrid olid oma nõusoleku andnud. Jah-sõna jäi siiski tulemata ja et nüüd valitsuskabineti ministrid vahetuvad, tuleb paljuski tööga otsast peale hakata. Omavaheline konsensus saavutati selles, millise ministeeriumi juurde riigiarhitekti koht luua. Keskkonnaministeerium paistis meile esialgu Hollandi mudeli eeskujul kõige loogilisem variant. Arutelude tulemusena jäädi lõpuks regionaalministri juurde. Panime kokku riigiarhitekti meeskonna tegevuskava, tööpõld on lai. Eesmärk on riigi tasandil ettenägelikke otsuseid langetada, mitte pidevalt vigu parandada. Muinsuskaitse kõrval oleks riigiarhitekt ka nii-öelda tulevikukaitsja, sest rahapaigutusega seotud otsuseid ei saa hiljem enamasti muuta – riigiarhitekti-teemal ei tohi lasta maha vaibuda. Aga kui Yoko Alenderi kultuuriministeeriumi arhitektuurinõuniku koha loomisele kulus seitse aastat, siis võib-olla võtavadki need asjad nii kaua aega – see on nagu maja ehitamine. Arhitektuurivõistluse võiduprojektki peab ettepoole vaatama ja kandma igikestvaid väärtusi. Nii tahaks ka arhitektuurielu edendamisel näha seda, et valdkonda hõlmav seaduseruum oleks piisavalt ettenägelik, toetaks hea arhitektuuri loomist. Ministeeriumidevaheline koostöö ei pruugi aga alati kahjuks sujuda. Eri ametkonnad kipuvad meil olema nii-öelda omaette majakad. Teine salasoov, mis liidu esimehena ei täitunud, on avalikkuse huvi kasvatamine arhitektuuri vastu – seegi pole nimetamisväärselt tõusnud. Olen küll jõudumööda ise sõna võtnud, juhatuse liikmeid ärgitanud sama tegema, aga erilist tulemust pole, päevalehed pole artiklitest huvitatud. Sõlmisime kultuurkapitaliga kokkuleppe kirjutajate toetamiseks, kuid soovitud hoogu see „nipp” ei lisanud.
Veronika Valk, Sirp 04.04.2014
Milline on arhitektuuri valdkonna seni suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja: Praegu on Eesti arhitektuuribürood ekspordini jõudnud peamiselt tänu sellele, et nende töid on märgatud ja seetõttu need üles leitud. /…/ Maris Takk, Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht: Suurimaks edulooks võib pidada kaks korda järjest Londoni moenädala raames toimunud International Fashion Showcase’i (IFS) võitu. Võidud on toonud disaineritele palju olulisi kontakte, rohkelt meediakajastust ning rahvusvahelisele turule sisenemise kogemuse. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Järg: Riigil puudub toimiv arhitektuuripoliitika: pean silmas seda, et riik solgib projekteerimisturgu, langetades suurema osa avaliku sektori objektide puhul valiku ainult hinna alusel. Sisuliselt võtab riik ekspordivõimekatelt arhitektuuribüroodelt, võimaluse konkureerida kodumaisel turul. /…/ Takk: Meil püütakse kõigile loomevaldkondadele võrdsed võimalused tagada. See oleks väga hea strateegia mitu korda suurema eelarve juures, kuid väikses Eestis on määrav valdkonna eestvedajate võimekus rakendada valdkonna potentsiaali. Eestis valitseb laiem fookuse ja sihtide puudus, sama kehtib loomemajanduses, kus valdkondlikke strateegiaid õigupoolest pole.
Milline on arhitektuuri valdkonna seni suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja: Praegu on Eesti arhitektuuribürood ekspordini jõudnud peamiselt tänu sellele, et nende töid on märgatud ja seetõttu need üles leitud. /…/ Maris Takk, Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht: Suurimaks edulooks võib pidada kaks korda järjest Londoni moenädala raames toimunud International Fashion Showcase’i (IFS) võitu. Võidud on toonud disaineritele palju olulisi kontakte, rohkelt meediakajastust ning rahvusvahelisele turule sisenemise kogemuse. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Järg: Riigil puudub toimiv arhitektuuripoliitika: pean silmas seda, et riik solgib projekteerimisturgu, langetades suurema osa avaliku sektori objektide puhul valiku ainult hinna alusel. Sisuliselt võtab riik ekspordivõimekatelt arhitektuuribüroodelt, võimaluse konkureerida kodumaisel turul. /…/ Takk: Meil püütakse kõigile loomevaldkondadele võrdsed võimalused tagada. See oleks väga hea strateegia mitu korda suurema eelarve juures, kuid väikses Eestis on määrav valdkonna eestvedajate võimekus rakendada valdkonna potentsiaali. Eestis valitseb laiem fookuse ja sihtide puudus, sama kehtib loomemajanduses, kus valdkondlikke strateegiaid õigupoolest pole.
Tristan Priimägi, Sirp, 04.04.2014
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige: Kuna loomemajanduse võtmes on üks põhiline „ekspordiartikkel” anne ja looming, siis valitseb siin teatud filosoofiline lahkheli: kui palju saab oma olemuselt film või üldse mõni teine kunstiliik olla osa ekspordist? Seega on üks eesti filmi ekspordiartikkel filmitegijate talent: Tanel Toom tegi oma tudengi-Oscari võitnud filmi Suurbritannias. Ilmar Raagi suurima eelarvega film on toodetud Prantsusmaa kulul ja järgmine film valmib juba Venemaal. Teine, riigi seiskohalt märgatavam eksporditoode on film ise. Eduloona läheb kirja lastefilm „Lotte”, aga ka mängufilmid „Klass”, „Sügisball” ning hiljuti linastunud „Seenelkäik” ja „Mandariinid”. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid tugevamaks ja ekspordivõimelisemaks, aga ka arenduskeskusi, et pilt oleks terviklik. Kui Euroopa toetused lõpevad, siis peavad kõik sektorid olema nii tugevad, et suudavad samaväärselt jätkata.
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige: Kuna loomemajanduse võtmes on üks põhiline „ekspordiartikkel” anne ja looming, siis valitseb siin teatud filosoofiline lahkheli: kui palju saab oma olemuselt film või üldse mõni teine kunstiliik olla osa ekspordist? Seega on üks eesti filmi ekspordiartikkel filmitegijate talent: Tanel Toom tegi oma tudengi-Oscari võitnud filmi Suurbritannias. Ilmar Raagi suurima eelarvega film on toodetud Prantsusmaa kulul ja järgmine film valmib juba Venemaal. Teine, riigi seiskohalt märgatavam eksporditoode on film ise. Eduloona läheb kirja lastefilm „Lotte”, aga ka mängufilmid „Klass”, „Sügisball” ning hiljuti linastunud „Seenelkäik” ja „Mandariinid”. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid tugevamaks ja ekspordivõimelisemaks, aga ka arenduskeskusi, et pilt oleks terviklik. Kui Euroopa toetused lõpevad, siis peavad kõik sektorid olema nii tugevad, et suudavad samaväärselt jätkata.
Pille-Riin Larm, Sirp, 04.04.2014
Milline on kirjanduse valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht:Â Edulugude eeldus on välismaailmale huvi pakkuva eesti kirjanduse olemasolu ja võimalused teha tihedat koostööd inimestega, kellest sõltub selle ilmumine välismaal. Edulooks, millele sai pandud alus raamatumessidel, võib nimetada A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” ilmumist prantsuse keeles. /…/ Eduks on vajalik tihe koostöö väliskirjastajate ja tõlkijatega, pidev suhtlemine nendega nii Eestis kui välismaal. Kirjastajate Eestisse kutsumine, eesti kirjanduse tutvustamine välismessidel, seminarid tõlkijatele – kõik see aitab eesti kirjandusel jõuda ka välismaa lugejateni. Meil on olnud see kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja viimasel kolmel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toel ka võimalik ellu viia. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liidu juht: Sisuliseks kitsaskohaks on aeg, mis kulub eelarvemuudatuste sisseviimiseks ja aruannete läbivaatamiseks. Senise kogemuse järgi võib aruande esitamisest selle kinnitamise ja tagasimakseni minna kuni kuus kuud. Kuna aruandeperioodi pikkus on kolm kuud, eeldab selline süsteem organisatsioonilt head finantsseisu.
Milline on kirjanduse valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juht:Â Edulugude eeldus on välismaailmale huvi pakkuva eesti kirjanduse olemasolu ja võimalused teha tihedat koostööd inimestega, kellest sõltub selle ilmumine välismaal. Edulooks, millele sai pandud alus raamatumessidel, võib nimetada A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” ilmumist prantsuse keeles. /…/ Eduks on vajalik tihe koostöö väliskirjastajate ja tõlkijatega, pidev suhtlemine nendega nii Eestis kui välismaal. Kirjastajate Eestisse kutsumine, eesti kirjanduse tutvustamine välismessidel, seminarid tõlkijatele – kõik see aitab eesti kirjandusel jõuda ka välismaa lugejateni. Meil on olnud see kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja viimasel kolmel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toel ka võimalik ellu viia. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liidu juht: Sisuliseks kitsaskohaks on aeg, mis kulub eelarvemuudatuste sisseviimiseks ja aruannete läbivaatamiseks. Senise kogemuse järgi võib aruande esitamisest selle kinnitamise ja tagasimakseni minna kuni kuus kuud. Kuna aruandeperioodi pikkus on kolm kuud, eeldab selline süsteem organisatsioonilt head finantsseisu.
Tiina Mattisen, Sirp 04.04.2014
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) see on saavutatud? Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees: Kuna muusikavaldkond on nii lai ja mitmetahuline, siis ei ole võimalik ühtainsat edulugu välja tuua. Klassikalise muusika edulugude rida algas juba palju varem, kui Eesti kultuuripoliitikasse ilmus loomemajanduse teema. Ei olnud siis ka EASi ega eksporditoetusi, kuid sellele vaatamata olid meie maailmatasemel muusikud väga edukad ja on seda ka praegu. Siiani saab sellest kasu välismaine muusikatööstus, kuid loomulikult võiks sellest majanduslikku kasu tõusta ka Eesti riigile.
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) see on saavutatud? Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees: Kuna muusikavaldkond on nii lai ja mitmetahuline, siis ei ole võimalik ühtainsat edulugu välja tuua. Klassikalise muusika edulugude rida algas juba palju varem, kui Eesti kultuuripoliitikasse ilmus loomemajanduse teema. Ei olnud siis ka EASi ega eksporditoetusi, kuid sellele vaatamata olid meie maailmatasemel muusikud väga edukad ja on seda ka praegu. Siiani saab sellest kasu välismaine muusikatööstus, kuid loomulikult võiks sellest majanduslikku kasu tõusta ka Eesti riigile.
Reet Varblane, Sirp, 04.04.2014
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Karin Laansoo, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus: Kunstniku kahe aastaga tulnud rahvusvahelise ja püsiva edu juured on eelnenud viies kuni kümnes aastas. Nii et kaheaastane keskus saab oma tegevuse tulemustest rääkides keskenduda edulugudele kaasaaitamisele ja nende võimendamisele. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Laansoo: Kui kõrvale jätta bürokraatia ehk aruandluse raamatupidamislik pool või likviidsusprobleemid, siis ma suuri sisulisi takistusi ei näegi. Uue eelarveperioodi määrust hakkab esimest korda välja andma kultuuriministeerium ning me räägime koos teiste arenduskeskustega aktiivselt kaasa määruse sisu osas. EASile saame meie valdkonnana ainult suur aitäh öelda, sest eeltoodud tunnustuste jada ei oleks suure tõenäosusega ilma nende toetuseta praegu ette näidata.
Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) on see saavutatud? Karin Laansoo, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus: Kunstniku kahe aastaga tulnud rahvusvahelise ja püsiva edu juured on eelnenud viies kuni kümnes aastas. Nii et kaheaastane keskus saab oma tegevuse tulemustest rääkides keskenduda edulugudele kaasaaitamisele ja nende võimendamisele. /…/ Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel? Laansoo: Kui kõrvale jätta bürokraatia ehk aruandluse raamatupidamislik pool või likviidsusprobleemid, siis ma suuri sisulisi takistusi ei näegi. Uue eelarveperioodi määrust hakkab esimest korda välja andma kultuuriministeerium ning me räägime koos teiste arenduskeskustega aktiivselt kaasa määruse sisu osas. EASile saame meie valdkonnana ainult suur aitäh öelda, sest eeltoodud tunnustuste jada ei oleks suure tõenäosusega ilma nende toetuseta praegu ette näidata.
Tristan Priimägi, Sirp, 04.04.2014
„Loomemajandusest” on saanud majanduskeskse kultuuripoliitika lemmiksõna. Arusaam sellest, millega on tegemist, erineb inimesiti kardinaalselt ning kohati on tunne, et isegi ametnikel on selle defineerimise või millegi alla paigutamisega raskusi. Optimistid näevad loomemajanduses moodsat viisi, kuidas kultuur ühiskonnale rohkem kasu võiks tuua, skeptikud loomingulise sisendi tasalülitamist. Mõne meelest on see sõna üleüldse oksüümoron. Kui Vikipeediat uskuda, siis „loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise”. Mõneti sama sile definitsioon kui kogu see „kultuuri jätkusuutlikkuse tagamise” retoorika, millest konkreetset mõtet on raske leida.
„Loomemajandusest” on saanud majanduskeskse kultuuripoliitika lemmiksõna. Arusaam sellest, millega on tegemist, erineb inimesiti kardinaalselt ning kohati on tunne, et isegi ametnikel on selle defineerimise või millegi alla paigutamisega raskusi. Optimistid näevad loomemajanduses moodsat viisi, kuidas kultuur ühiskonnale rohkem kasu võiks tuua, skeptikud loomingulise sisendi tasalülitamist. Mõne meelest on see sõna üleüldse oksüümoron. Kui Vikipeediat uskuda, siis „loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise”. Mõneti sama sile definitsioon kui kogu see „kultuuri jätkusuutlikkuse tagamise” retoorika, millest konkreetset mõtet on raske leida.
Reedeses Sirbis: loomemajanduse paradoksid, kapitalismi nägu, matemaatika lihtsamaks
Postimees Online / Postimees Online Arvamus, 03.04.14
Postimees Online / Postimees Online Arvamus, 03.04.14
Sel reedel Sirbis loomemajanduse paradoksid.
Reedeses Sirbis: loomemajanduse paradoksid, kapitalismi nägu, matemaatika lihtsamaks
ERR Uudised, 03.04.14
Sel reedel Sirbis loomemajanduse paradoksid.
ERR Uudised, 03.04.14
Sel reedel Sirbis loomemajanduse paradoksid.
Eesti idufirmad jahtisid Berliinis äripartnereid
Äripäev, 03.04.14
Eelmisel nädalal külastas kümme Eesti loome- ja leiutamisvaldkonna iduettevõtjat Berliini, et luua Euroopa suurlinnade ettevõtjate ühisüritusel ärisidemeid, kuid parimad kontaktid leidis mõni Eesti firma hoopis omal käel tänaval uidates.
Eelmisel nädalal külastas kümme Eesti loome- ja leiutamisvaldkonna iduettevõtjat Berliini, et luua Euroopa suurlinnade ettevõtjate ühisüritusel ärisidemeid, kuid parimad kontaktid leidis mõni Eesti firma hoopis omal käel tänaval uidates.
ERR Uudised, 02.04.14
Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail kell 18 toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.
Tartu Loomemajanduskeskus ootab noorte kunstnike töid 22. mail kell 18 toimuvale üheksandale noore kunsti oksjonile. Töid võetakse vastu 14.-21. aprillil nii Tartus kui ka Tallinnas.
Juhan Haravee, ohtuleht.ee, 28.03.2014
SA Tallinna Kultuurikatel peaks ametlikult valmima alles aasta pärast. Keerulise ehitustööga paralleelselt pakutakse aga juba praegu nõudlikule kultuurigurmaanile ninaesist. Samas levivad kuuldused, et Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa tööleping on lõppemas. Kultuurikatel pidi algselt uksed avama juba 2011. aastal, kui Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks ülendati. Läks teisiti ja tõsisemad ehitustööd algasid Kalamajja kerkivas kultuurikeskuses alles mullu kevadel.
Evelyn Sepp: kasutusloa puudumine Kultuurikatla tegevust ei takista
Juhan Haravee, Õhtuleht, 28.03.2014
SA Tallinna Kultuurikatel peaks ametlikult valmima alles aasta pärast. Keerulise ehitustööga paralleelselt pakutakse aga juba praegu nõudlikule kultuurigurmaanile ninaesist. Samas levivad kuuldused, et Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa tööleping on lõppemas. Kultuurikatel pidi algselt uksed avama juba 2011. aastal, kui Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks ülendati. Läks teisiti ja tõsisemad ehitustööd algasid Kalamajja kerkivas kultuurikeskuses alles mullu kevadel.
Postimees Uudisvoog, 25.03.2014
30. märtsil 2014 kella 13-15 toimub Tartu Sotsiaalkapitali Arengukeskuses (Jaama 139b, Tartu,http://tska.eu) õppeseminar, mille eesmärk on ühise mitmekultuurilise kultuuriinfovälja loomine ja loomeinimeste algatuste toetamine kultuuri valdkonnas. Seminar kuulub õppe- ja infopäevade sarja, mida…
Kultuur.err.ee, 24.03.14
N.I.C.E võrgustik kuulutab välja spillover efekti ideed kandvate projektide auhinnakonkursi. Osaleda saavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikide kunstnikud, kultuuriprofessionaalid ja loomemajanduse ettevõtjad. 15. aprillini saavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikide kunstnikud, kultuuriprofessionaalid ja loomemajanduse ettevõtjad osaleda spillover ideede auhinnakonkursil. Konkursil osalema on oodatud ka riigi või linnavõimu esindavad poliitikud, kes on rakendanud spillover efekti mõju omavaid meet…
Alustavad loomeala ettevõtted lähevad õppereisile
Tartu Postimees, 12.03.14
Tartu loomemajanduskeskus osaleb kaheaastases projektis, mille raames on keskusel plaan saata 12 loomemajanduse vallas tegutsevat alustavat ettevõtet üheks kuni kuueks kuuks Euroopa Liidu riikide ettevõtetesse, et arendada kontakte ja luua alus pikaajalistele koostöösuhetele.
Tartu loomemajanduskeskus osaleb kaheaastases projektis, mille raames on keskusel plaan saata 12 loomemajanduse vallas tegutsevat alustavat ettevõtet üheks kuni kuueks kuuks Euroopa Liidu riikide ettevõtetesse, et arendada kontakte ja luua alus pikaajalistele koostöösuhetele.
Loomemajanduskeskus saadab alustavaid ettevõtteid Erasmuse toel õppereisile
Postimees Uudisvoog, 10.03.14
Postimees Uudisvoog, 10.03.14
Tartu Loomemajanduskeskus.
ERR Uudised, 09.03.14
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmis…
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmis…
Veronika Valk, Sirp, 7.03.14
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus. Eesmärk on ärgitada alustavaid või juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama kõrgetasemelist disaini, innovaatilist tehnoloogiat ja äristrateegiat, et luua kõrge lisandväärtusega innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus. Eesmärk on ärgitada alustavaid või juba tegutsevaid ettevõtteid kasutama kõrgetasemelist disaini, innovaatilist tehnoloogiat ja äristrateegiat, et luua kõrge lisandväärtusega innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
Gerli Nõmm, kultuur.err.ee, 6.03.2014
Tallinnat väisanud tunnustatud briti disainikriitiku Alice Rawsthorni sõnul on Eesti hea kasvulava uue põlvkonna disaineritele. Tema sõnul peaks Eesti investeerima disainiharidusse ja ära kasutama oma kultuuripärandit. New York Times’i iganädalaste disainiveergude ja mitmete raamatute poolest tuntud disainimõtestaja Alice Rawsthorni sõnul on praegu disaineritel väga põnevad ajad. Tema hinnangul on traditsioonilised piirid disaini ja kunsti; disaini ja käsitöö ning disaini ja projekteerimise vahel hägustumas.
Tallinnat väisanud tunnustatud briti disainikriitiku Alice Rawsthorni sõnul on Eesti hea kasvulava uue põlvkonna disaineritele. Tema sõnul peaks Eesti investeerima disainiharidusse ja ära kasutama oma kultuuripärandit. New York Times’i iganädalaste disainiveergude ja mitmete raamatute poolest tuntud disainimõtestaja Alice Rawsthorni sõnul on praegu disaineritel väga põnevad ajad. Tema hinnangul on traditsioonilised piirid disaini ja kunsti; disaini ja käsitöö ning disaini ja projekteerimise vahel hägustumas.
Postimees Online, 06.03.14
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Tallinna Postimees Online, 06.03.14
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Fotod ja video: Kultuurikatel valmib aasta pärast
Postimees, 06.03.14
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Kultuurikatla juhi Evelyn Sepa sõnul on pealinna uus kultuurikompleks valmis uksed valla lööma järgmisel aastal, kuid juba enne seda toimuvad katlas nii mõnedki sündmused, muuhulgas jõuab hoonesse Tallinn Music Week.
Rivo Veski, Postimees Online, 28.02.2014
Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) müüs eile Telliskivi loomelinnaku 4,8 miljoni euro eest Butembo OÜ-le, mille omanikeks on Rootsi perekond Andrén. Uutel omanikel on suured plaanid jätkata loomelinnaku arendamist ning Telliskivi praegune meeskond jätkab projekti igapäevast juhtimist.
Eastern Europe Real Estate Investment Fund (EEREIF) müüs eile Telliskivi loomelinnaku 4,8 miljoni euro eest Butembo OÜ-le, mille omanikeks on Rootsi perekond Andrén. Uutel omanikel on suured plaanid jätkata loomelinnaku arendamist ning Telliskivi praegune meeskond jätkab projekti igapäevast juhtimist.
Tartu Postimees Online, 18.02.14
Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva meeste käsitöökingasid valmistava kaubamärgi Scheckmann looja Sille Sikmann on üks noortest Eesti disaineritest, kes võitis nädalavahetusel Londoni moenädalal peetud International Fashion Showcase’il auhinna parima väljapaneku kategoorias.
Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva meeste käsitöökingasid valmistava kaubamärgi Scheckmann looja Sille Sikmann on üks noortest Eesti disaineritest, kes võitis nädalavahetusel Londoni moenädalal peetud International Fashion Showcase’il auhinna parima väljapaneku kategoorias.
Eesti moel aitasid Londonis võidutseda õõvastavalt kägisev leiutispill ja tõrvalõhn
Postimees Uudisvoog, 18.02.14
Postimees Uudisvoog, 18.02.14
Londoni moenädalal International Fashion Showcase`il väljapanekute peaauhinna pälvinud Eesti moekunstinäitus “Fashion Now: Estonia” rabas multisensoorse disainiga, mille autoriks sisearhitekt Hannes Praks.
Anete Kruusmägi, Õhtuleht, 18.02.2014
“Keegi oli küsinud, et on see ikka Eesti disain või tehakse koostööd brittidega,” kirjeldab Kärt Põldmann, üks neljast Londonis näitusel “Kaamos” osalenud ja peapreemia võitnud disainerist. Kärdi kingade kõrval tõid võidu ka Marit Ilisoni tekkidest mantlid, Jonurme moelooming ja Sille Sikmanni meestekingad. “International Fashion Showcase” on noortele disaineritele stardipakuks. “Kui oled õigel ajal õiges kohas, siis äkki õnnestub kellelegi silma jääda,” hindab moelooja Sille Sikmann ja kiidab sooja vastuvõttu: “Inimesed tulevad juurde ja õnnitlevad!”
“Keegi oli küsinud, et on see ikka Eesti disain või tehakse koostööd brittidega,” kirjeldab Kärt Põldmann, üks neljast Londonis näitusel “Kaamos” osalenud ja peapreemia võitnud disainerist. Kärdi kingade kõrval tõid võidu ka Marit Ilisoni tekkidest mantlid, Jonurme moelooming ja Sille Sikmanni meestekingad. “International Fashion Showcase” on noortele disaineritele stardipakuks. “Kui oled õigel ajal õiges kohas, siis äkki õnnestub kellelegi silma jääda,” hindab moelooja Sille Sikmann ja kiidab sooja vastuvõttu: “Inimesed tulevad juurde ja õnnitlevad!”
Kingad pälvisid Londoni moenädalal suure tunnustuse
Tartu Postimees, 18.02.14
Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva meeste käsitöökingasid valmistava kauba märgi Scheckmann looja Sille Sikmann on üks noortest Eesti disaineritest, kes võitis nädalavahetusel Londoni moenädalal peetud International Fashion Showcase’il auhinna parima väljapaneku kategoorias.
Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva meeste käsitöökingasid valmistava kauba märgi Scheckmann looja Sille Sikmann on üks noortest Eesti disaineritest, kes võitis nädalavahetusel Londoni moenädalal peetud International Fashion Showcase’il auhinna parima väljapaneku kategoorias.
Postimees Uudisvoog, 17.02.14
Eesti Disainikeskus
Eesti Disainikeskus
Delfi Rus, 17.02.14
Eesti Disainikeskus
Eesti Disainikeskus
Femme.ee, 17.02.14
Eesti Disainikeskus
Eesti Disainikeskus
Delfi Rus, 17.02.14
Eesti Disainikeskus
Postimees Uudisvoog, 17.02.14
Nr 46-E
Nr 46-E
Postimees Uudisvoog, 17.02.14
Tartu Loomemajanduskeskus
Tartu Loomemajanduskeskus
Mari Peegel, Eesti Päevaleht, 17.02.14
Neli Eesti moeloojat ja näitus „Kaamos” said eile Londonis parima väljapaneku peapreemia ja ohtralt tähelepanu. Eesti väljapanek Londoni moenädalal asub moeürituse sõlmpunkti Somerset House’i läheduses industriaalsel galeriipinnal. Eilsel auhinnagalal kuulutati eestlased teist aastat järjest peapreemia vääriliseks.
Neli Eesti moeloojat ja näitus „Kaamos” said eile Londonis parima väljapaneku peapreemia ja ohtralt tähelepanu. Eesti väljapanek Londoni moenädalal asub moeürituse sõlmpunkti Somerset House’i läheduses industriaalsel galeriipinnal. Eilsel auhinnagalal kuulutati eestlased teist aastat järjest peapreemia vääriliseks.
ERR Uudised, 12.02.14
Kultuuriministeeriumi pressiteade
Kultuuriministeeriumi pressiteade
Postimees Uudisvoog, 12.02.14
Kultuuriministeeriumi pressiteade
Kultuuriministeeriumi pressiteade
Avati loometeenuste turg
KUKU / Ärataja, 10.02.14
Avatud on loometurg, mis mõeldud loometeenuseid pakkuvatele inimestele.
Avatud on loometurg, mis mõeldud loometeenuseid pakkuvatele inimestele.
Etnoweb.ee, 09.02.14
Žürii koosseisus Eesti Disainikeskuse ja Briti Nõukogu esindajad ning Eesti kultuuriesindaja Londonis valisid välja neli noort disainerit, kes esindavad Eestit International Fashion Showcase 2014 Londonis.
Žürii koosseisus Eesti Disainikeskuse ja Briti Nõukogu esindajad ning Eesti kultuuriesindaja Londonis valisid välja neli noort disainerit, kes esindavad Eestit International Fashion Showcase 2014 Londonis.
Tartlase idee jõudis Prantsusmaale filmifestivalile
Tartu Postimees, 05.02.14
Eile tutvustati Prantsusmaal Clermont-Ferrandis lühifilmide festivalil Euroopa lühifilmiprodutsentidele Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtja Urmas Nimetu filmimõtet «Liblikmees».
Eile tutvustati Prantsusmaal Clermont-Ferrandis lühifilmide festivalil Euroopa lühifilmiprodutsentidele Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtja Urmas Nimetu filmimõtet «Liblikmees».
Loomekeskuse uus juht alustab tööd homme
Tartu Postimees, 04.02.14
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus uueks juhiks valiti seni turunduses tegutsenud ning osaühingus Tootmisguru telesaateid ja filme tootnud ettevõtja Reigo Kuivjõgi (38). Sama ametikohta soovis saada kümme inimest.
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus uueks juhiks valiti seni turunduses tegutsenud ning osaühingus Tootmisguru telesaateid ja filme tootnud ettevõtja Reigo Kuivjõgi (38). Sama ametikohta soovis saada kümme inimest.
Postimees Online, 03.02.14
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liikme konkursil kandideeris 10 inimest, kelle seast valiti uueks juhiks seni turunduse ja teleproduktsiooniga tegelenud ettevõtja Reigo Kuivjõgi.
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liikme konkursil kandideeris 10 inimest, kelle seast valiti uueks juhiks seni turunduse ja teleproduktsiooniga tegelenud ettevõtja Reigo Kuivjõgi.
Tartu Postimees Online, 03.02.14
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liikme konkursil kandideeris 10 inimest, kelle seast valiti uueks juhiks seni turunduse ja teleproduktsiooniga tegelenud ettevõtja Reigo Kuivjõgi.
Sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liikme konkursil kandideeris 10 inimest, kelle seast valiti uueks juhiks seni turunduse ja teleproduktsiooniga tegelenud ettevõtja Reigo Kuivjõgi.
Hooandja annab igale ideele võimaluse
Postimees, 29.01.14
20 kuud tegutsenud Hooandja on aidanud teoks teha 135 unistust.
20 kuud tegutsenud Hooandja on aidanud teoks teha 135 unistust.
Postimehe Kultuuriveduri preemia läks sel korral loomeprojektide ühisrahastuse netiplatvormile Hooandja
Vikerraadio / Vikerraadio#uudised, 29.01.14
Pooleteise tegutsemisaasta jooksul on Hooandjat külastatud üle poole miljoni korra 120 riigist ning toetust on saanud 135 projekti. Hooandja juhatuse liikme Henri Laupmaa sõnul saab Hooandja projektidele lisaks rahalisele toetusele üsna pea ka füüsiliselt oma õla alla panna.
Postimehe kultuuriveduri auhinna pälvis Hooandja
Vikerraadio / Vikerraadio#Kultuuriuudised, 28.01.14
Postimees andis teatri NO99 kohvikus kättes oma kultuuriveduri auhinna ja selle sai Hooandja.
Postimees andis teatri NO99 kohvikus kättes oma kultuuriveduri auhinna ja selle sai Hooandja.
Postimees Uudisvoog, 28.01.14
Ettevõtjate huvi kaasata tootearendusse disainereid on aasta-aastalt suurem, kuid koostöö võiks olla veelgi tihedam, tõdeti täna Disainivaldkonna tegevusplaani 2012-2013 kokkuvõtet tutvustaval seminaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Ettevõtjate huvi kaasata tootearendusse disainereid on aasta-aastalt suurem, kuid koostöö võiks olla veelgi tihedam, tõdeti täna Disainivaldkonna tegevusplaani 2012-2013 kokkuvõtet tutvustaval seminaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Tartu infopäev tootearengust
Õhtuleht, 28.01.14
Tartu Loomemajanduskeskus korraldab 30. jaanuaril infopäeva, kus jagatakse teavet võimalusist oma tooteid arendada, leida investeeringuid ja lõpuks välisturgudele jõuda.
Tartu Loomemajanduskeskus korraldab 30. jaanuaril infopäeva, kus jagatakse teavet võimalusist oma tooteid arendada, leida investeeringuid ja lõpuks välisturgudele jõuda.
Raamatupidaja.ee, 27.01.14
Tartu Loomemajanduskeskuses toimub 30. jaanuaril tasuta infopäev, kuidas arendada oma tooteid, leida investeerijaid ja jõuda oma toodetega välisturgudele.
Tartu Loomemajanduskeskuses toimub 30. jaanuaril tasuta infopäev, kuidas arendada oma tooteid, leida investeerijaid ja jõuda oma toodetega välisturgudele.
Sakala Online, 23.01.14
Rätsep Kristina Libe sõlmib peagi oma senises töökohas endise Viljandi leivakombinaadi hoones niidiotsad kokku, torkab nõela padja sisse ja kolib paar kvartalit eemale. Teda võib nimetada esimeseks tibuks, kes sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid soojenduslambi alt vaba turu tõmbetuultesse lipsab.
Rätsep Kristina Libe sõlmib peagi oma senises töökohas endise Viljandi leivakombinaadi hoones niidiotsad kokku, torkab nõela padja sisse ja kolib paar kvartalit eemale. Teda võib nimetada esimeseks tibuks, kes sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid soojenduslambi alt vaba turu tõmbetuultesse lipsab.
Loomeinkubaator saadab esimese tibu vaba turu tuulte kätte
Sakala, 23.01.14
Rätsep Kristina Libe sõlmib peagi oma senises töökohas endise Viljandi leivakombinaadi hoones niidiotsad kokku, torkab nõela padja sisse ja kolib paar kvartalit eemale. Teda võib nimetada esimeseks tibuks, kes sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid soojenduslambi alt vaba turu tõmbetuultesse lipsab.
Rätsep Kristina Libe sõlmib peagi oma senises töökohas endise Viljandi leivakombinaadi hoones niidiotsad kokku, torkab nõela padja sisse ja kolib paar kvartalit eemale. Teda võib nimetada esimeseks tibuks, kes sihtasutuse Viljandimaa Loomeinkubaatorid soojenduslambi alt vaba turu tõmbetuultesse lipsab.
Andres Põld, Õhtuleht, 23.01.14
Tallinna munitsipaalpolitsei sai eile kohtus lüüa: kultuuri- ja kunstivaldkonnas tegutsevate äriühingute trahvimine põhjendusel, et neil pole kaubandustegevuse luba, on seadusvastane. Aasta algul hakkas munitsipaalpolitsei ühtäkki pitsitama reklaami- ja produktsioonifirmasid, väites, et need on kaubandusettevõtted ja seega peab neil olema linna väljastatud kaubandustegevuse luba.
Tallinna munitsipaalpolitsei sai eile kohtus lüüa: kultuuri- ja kunstivaldkonnas tegutsevate äriühingute trahvimine põhjendusel, et neil pole kaubandustegevuse luba, on seadusvastane. Aasta algul hakkas munitsipaalpolitsei ühtäkki pitsitama reklaami- ja produktsioonifirmasid, väites, et need on kaubandusettevõtted ja seega peab neil olema linna väljastatud kaubandustegevuse luba.
ERR Uudised, 22.01.14
Ühe inimese naeratus võib ümberringi naeratuse tuua veel mitme inimese näole, samamoodi toimib ka spillover efekt loomemajanduses, tõdeti „Betooniteatri“ koolitusel.
Ühe inimese naeratus võib ümberringi naeratuse tuua veel mitme inimese näole, samamoodi toimib ka spillover efekt loomemajanduses, tõdeti „Betooniteatri“ koolitusel.
Postimees Uudisvoog, 22.01.14
Delfi, 21.01.14
Eesti on ainus riik Euroopas, kus loomemajanduse hetkeseisu on juba kolm korda kaardistatud – 2005., 2009. ja 2013. aastal –, tuginedes vastavalt 2003., 2007. ja 2011. aasta statistilistele andmetele.
Eesti on ainus riik Euroopas, kus loomemajanduse hetkeseisu on juba kolm korda kaardistatud – 2005., 2009. ja 2013. aastal –, tuginedes vastavalt 2003., 2007. ja 2011. aasta statistilistele andmetele.
Eesti Päevaleht Online, 21.01.14
Eesti on ainus riik Euroopas, kus loomemajanduse hetkeseisu on juba kolm korda kaardistatud – 2005., 2009. ja 2013. aastal –, tuginedes vastavalt 2003., 2007. ja 2011. aasta statistilistele andmetele.
Eesti on ainus riik Euroopas, kus loomemajanduse hetkeseisu on juba kolm korda kaardistatud – 2005., 2009. ja 2013. aastal –, tuginedes vastavalt 2003., 2007. ja 2011. aasta statistilistele andmetele.
Eestist sai Euroopa Liidu loomemajanduse vedaja
Eesti Päevalehe digileht, 17.01.14
Paljudes valdkondades jääb Eesti Euroopa Liidu vaeslapse rolli, kuid ühes oleme teistest ees – selleks on loomemajanduse investeerimine. Kommunikatsiooni rollist Euroopa Liidu loomemajanduses ja Eesti juhtivast rollist selles räägib kultuuriministeeriumi endine asekantsler ja Creativity Labi juhtivpartner Ragnar Siil.
Äripäev online, 17.01.14
Postimees Uudisvoog, 17.01.14
Delfi, 16.01.14
Paljudes valdkondades jääb Eesti Euroopa Liidu vaeslapse rolli, kuid ühes oleme teistest ees – selleks on loomemajandusse investeerimine. Kommunikatsiooni rollist Euroopa Liidu loomemajanduses ja Eesti juhtivast rollist selles räägib kultuuriministeeriumi endine asekantsler ja Creativity Labi juhtivpartner Ragnar Siil.
Paljudes valdkondades jääb Eesti Euroopa Liidu vaeslapse rolli, kuid ühes oleme teistest ees – selleks on loomemajandusse investeerimine. Kommunikatsiooni rollist Euroopa Liidu loomemajanduses ja Eesti juhtivast rollist selles räägib kultuuriministeeriumi endine asekantsler ja Creativity Labi juhtivpartner Ragnar Siil.
Eesti Päevaleht Online, 16.01.14
Paljudes valdkondades jääb Eesti Euroopa Liidu vaeslapse rolli, kuid ühes oleme teistest ees – selleks on loomemajandusse investeerimine. Kommunikatsiooni rollist Euroopa Liidu loomemajanduses ja Eesti juhtivast rollist selles räägib kultuuriministeeriumi endine asekantsler ja Creativity Labi juhtivpartner Ragnar Siil.
Paljudes valdkondades jääb Eesti Euroopa Liidu vaeslapse rolli, kuid ühes oleme teistest ees – selleks on loomemajandusse investeerimine. Kommunikatsiooni rollist Euroopa Liidu loomemajanduses ja Eesti juhtivast rollist selles räägib kultuuriministeeriumi endine asekantsler ja Creativity Labi juhtivpartner Ragnar Siil.
Urmas Lauri, Hiiuelu.ee, 16.01.2014
Täna tutvus kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene Hiiumaa kultuurieluga. Tema sõnul on oluline Hiiumaal toodetu eksport. Loomemajanduses on oluline ka eksport mandrile, lausus kantsler muuseumi Pikas majas toimunud arutelul.
Täna tutvus kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene Hiiumaa kultuurieluga. Tema sõnul on oluline Hiiumaal toodetu eksport. Loomemajanduses on oluline ka eksport mandrile, lausus kantsler muuseumi Pikas majas toimunud arutelul.
Postimees Uudisvoog, 13.01.14
PRESSITEADE
PRESSITEADE
Loomemajanduskeskus otsib juhti
Tartu Postimees, 13.01.14
Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus kuulutas detsembri keskel välja konkursi juhatuse liikme leidmiseks, sest Raul Oreškin lahkus sellelt ametikohalt ja töötab alates 9. jaanuarist kultuuriministeeriumis kunstide asekantslerina.
Sihtasutus Tartu Loomemajanduskeskus kuulutas detsembri keskel välja konkursi juhatuse liikme leidmiseks, sest Raul Oreškin lahkus sellelt ametikohalt ja töötab alates 9. jaanuarist kultuuriministeeriumis kunstide asekantslerina.
Tallinna trahvimasin: mupo asus loomeettevõtjaid pitsitama
Õhtuleht, 13.01.14
Tallinna munitsipaalpolitsei on hakanud trahvima reklaami- ja produktsioonifirmasid, väites, et tegu on kaubandusettevõtetega. Kuukulguri esindaja Jan Erik Nõgisto sõnul pöörduvad nemad kohtu poole. Ta leiab, et linn käitub rumalalt ja pahatahtlikult.
Tallinna munitsipaalpolitsei on hakanud trahvima reklaami- ja produktsioonifirmasid, väites, et tegu on kaubandusettevõtetega. Kuukulguri esindaja Jan Erik Nõgisto sõnul pöörduvad nemad kohtu poole. Ta leiab, et linn käitub rumalalt ja pahatahtlikult.
Postimees Uudisvoog, 11.01.14
SA Tallinna Kultuurikatel.
SA Tallinna Kultuurikatel.
Kuidas sünnib kunst, mis pole loomemajanduse objekt
Eesti Päevaleht Online, 06.01.14
Varavõitu lahkunud Tšiili klassikut peetakse Ladina-Ameerika 1950-ndatel sündinud põlvkonna hääleks.
