Norras on ühed planeedi mõjusamad loodusvaated, mis ulatuvad kõrgetest mägedest sügavate fjordideni. Teekond Norras jääb meelde nii jalgsimatkajale kui autoaknast vaadete nautlejale. Norra teedeamet otsustas lüüa käed arhitektidega ning tuua kunst ja arhitektuur otse riikliku turismimarsruudi tee pervele. Aastaks 2015 peaks Norra teedeameti ning disainerite, arhitektide ja maastikuarhitektide koostöös valmima 18 arhitektuurset taiest ja installatsiooni Norra turismimarsruutide äärde.

Arhitektuuri ja kunstiobjektide lõimimine ümbritsevasse maastikku võimendab ülendavaid loodusvaateid, kuid loob samas ka uusi seoseid ja vaatenurki inimese loodud vormide ja ümbritseva vahel. Paljud installatsioonid flirdivad inimeste tajude ja tuntud metafooridega, pakkudes äratundmist, hubasust, kõhedust, igatsust ja mitmeid teisi loomuomaseid emotsioone. Igale 18le turismimarsruudile on seeläbi loodud unikaalne identiteet. Iga vastava lõigu jaoks on välja valitud parimad arhitektid, et kindlustada loominguline mitmekülgsus ja uudsus. Loomulikult täidavad need rajatised ka mingit funktsiooni – peatuspaigana, vaateplatvormina, parklana jne.
Mitmed seni valminud uued maatähised on pälvinud juba rahvusvahelist tunnustust. Kultuuri ja avaliku sektori koostöö realiseerub loomemajanduslikus võtmes.

Uued maatähised loovad suurepärase võimaluse ka ümbruskonna lugude jutustamiseks, mis aitab läheduses paikneval  asustusel konstrueerida oma kuvandi, et seeläbi turismitööstusele silma paista.
Arhitektuursed objektid ja arhitektoonika annavad edasi norrakate erilist suhet ümbritsevasse, oskuslikku kooseksisteerimise hoiakut. Pilkupüüdval moel on järgitud ammuseid puidust ehitamise ja teiste kohalike materjalide kasutamise traditsioone.
Teedeameti projektijuht Hege Lysholm avab ettevõtmise tausta ütluse kaudu, et kestahes kusagil reisib, on tal hiljem rääkida lugu. “Me teeme nii, et neil, kes Norra turismimarsruudi läbivad, oleks lugusid jutustada terveks eluks!”
Ja tõepoolest, ihalus inspireerivate ja aktiivset lõõgastust pakkuvate kohtade (recreational landscapes) järele maailmas muudkui kasvab. Võidavad need, kes oskavad kogemuse ja avastused muuta rikkalikumaks, mitmepalgelisemaks. Puhtalt kvantitatiivne elamuskorilus hakkab ju lõpuks ikka väsitama…
Riigikogus, 16. detsembril toimunud loomemajanduse seminaril lubas riigikogu kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo, et teeb ettepaneku loomemajanduse koostöösse lisaks kultuuri- ja majanduskomisjonile kaasata ka põllumajanduskomisjoni. Kas siit võiks paista lootustandvaid regionaalse haardega puutepunkte avaliku huvi ja ettevõtluse vahel?
norrakeelset lisa saab siit