Ärimudel: kaose abil ettevõtluspisikut levitav hub-võrgustik
Sotsiaalvõrgustiku rahastamisel põhinev ärimudel pakub füüsilist ja virtuaalse ruumi koos kogemustepagasi ja ideedega inimeselt inimesele erinevates kohtades üle maailma. Tänaseks on Hub laienemas ka Riiasse ning on laienenud Tamperre. Hubi eestkõneleja Emily Dent tutvustas Tartu Loomemajanduskeskuses hubi ärimudelit, rõhutades motivatsioonikategooriaid ja võrreldes hubi al-Quaeda sarnase, kuid positiivset märki kandava ja ettevõtluspisikut levitava ettevõttega.
Palun selgita paari sõnaga hubi ärimudelit?
Ettevõtluses on puudu teatud aktiivsusest: on palju inimesi ideedega, kuid kellel puudub ligipääs kas teadmistele, annetele, oskustele või finantsvahenditele. Kõik need on kriitilise tähtsusega selleks, et ettevõtlus kujuneks edukaks, mida ka hub üritab pakkuda. Sarnaselt Facebookile, mis ühendab ning toob inimesed kokku rääkima oma igapäevaelust, põhineb see ärimudel sotsiaalvõrgustiku rahastamisel. Hub – küsides liikmetasu, pakub vastu aega ja füüsilist ning virtuaalset ruumi, suhtevõrgustikuks, üritusteks ja koosolekuruumideks või kas või kohviks või üks kõik, milleks hubi liige soovib seda kasutada.
Avades seda võimalikult paljudele inimestele, tähendab, et kõik teadmised, oskused ja ideed koonduvad ühte kohta, kuhu igaühel on ligipääs. Tegemist on täielikult isemajandava ettevõtmisega kohalikul tasemel ning iga hub on sõltumatu. Me oleme mingil määral võrreldavad Osama bin Ladeni ja sellega, kuidas ta haldab ja kuidas on al-Quaeda organiseerinud oma võrgustiku ja rakud selles organisatsioonis. Teatud määral on selles sarnast lähenemist, mis on ka hubil: palju kohalikke rakke, kus inimesed töötavad ja need rakud töötavad koos üle-maailmselt. Kui al-Quaeda kasutab seda halbadeks eesmärkideks, me kasutame seda heal eesmärgil, loomaks töötavaid ettevõtteid.
Kuidas hub alustas?
Londonis alustasime Islingtonis 2005. aastal.
Kui palju on hube tänaseks?
Üle maailma on võrgustikus tänaseks kokku 26, kuid ambitsiooniga olla 2015. aastaks sajaliikmelised. Praeguseks on enamik hube peamiselt Euroopas, üks on Sao Paolos, üks Ameerikas, üks Johannesburgis ja Cape Townis. Tulemas on Riiasse, Bergenisse, Tamperes on üks avatud ning Jyväskylas ning Rootsis, Stockholmis. Ma arvan, et meil on oma sadakond hubi aastaks 2015 ja seda selle põhjal, mitu inimest meiega kontakti on võtnud. Hubi puhul ei ole toimiv see, et lähen välja ja ütlen „Siia linna tahame üht“, see ei toimi nii. See peab toimima alt üles ja olemas olema ettevõtja poolne initsiatiiv. Me oleme täheldanud ka seda, et liikmed on hakanud vahetama hube üle maailma ning on palju neid, kellel on juba kontorid mitmes kohas. Näiteks, on võimalik see, et alustades Londonis, tegutsevad ettevõtja projektiga inimesed üle maailma.
Millist tüüpi ettevõtteid on teil Londonis, Tamperes või Riias?
Äridest, mis on hubides töötavad kui ühise eesmärgi nimel ettevõtlusest, meil on sotsiaalseid ettevõtjaid, vabakutselisi, mittetulundusühinguid ja isegi juriste ja finantsiste. Tegemist on väga erineva kogukonnaga, kel onpalju erinevaid oskusi ja projekte.
Kuidas toimib hubi rahastamismudel?
Meil on erinevad paketid, hub 25, hub 100 ja piiramatu kasutamisajaga pakett, kuid ma ei sooviks väga palju rõhutada rahastamist, vaid seda, et inimesed oleksid eelkõige õnnelikud. Me mõõdame väga aktiivselt seda, kas inimesed on õnnelikud meiega või mitte.
Kuidas te õnne mõõdate?
Me korraldame uuringuid ja kohalike hubide omanikud jälgivad väga regulaarselt uuringutega, kas inimesed on õnnelikud või mitte.
Värske juulikuu uudiskirja teisi uudiseid leiad siit.