Arhitektuurimuuseum tutvustab kunsti, arhitektuuri ja uue tehnoloogia seoseid
Rotermanni soolalaos tegutseva Eesti Arhitektuurimuuseumi sügisene näitusteprogramm keskendub kaasaegses maailmas loodud uuendustele. Läbivaks teemaks on kõrgtehnoloogia ja selle kaudu arhitektuuripiiride kompamine, keha ja arhitektuuri suhted ning mäng kui moodsa maailma mõtestamise viis.
September algab Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB peanäitusega „Keha ehitus. Body Building“ (12. septembrist kuni 11. oktoobrini). Noortest arhitektidest kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam on soolalao suurde saali toonud kõige kaasaegsematest tehnoloogilistest võimalustest sündinud installatsioonid, näha saab nii 3D prinditud kleiti kui ka erinevaid robottehnoloogia abil loodud vorme. Kokku on töid kümnelt arhitektuuristuudiolt üle maailma. Näitusel saab aimu arhitektuuri ja disaini tulevikust, maailmast sellisena, nagu me seda täna veel ei tunne ega oska oodata. Ometi on mitmed tehnoloogilised võimalused juba siin ja kasutuses. Publik saab osaleda nii töötubades ja vestlusringides kui ka spetsiaalselt näitusesaali loodaval tantsuetendusel.
Inimese ja tehnoloogia suhet käsitleb ka järgmine, Saksa kunstikeduo //////////fur////interaktiivsetest mängumasinatest koosnev näitus „no pain no game“ (23. oktoobrist kuni 22. novembrini), mis liigub kunsti ja mängu, meediakriitika ja meelelahutuse piirimail. Tegu on ühe osaga Eesti Goethe Instituudi erinevaid kultuurivaldkondi ühendavast projektist „Mängukihk!“, kus mängu kui kaasaja ühiskonnas keskset teemat vaadeldakse läbi kunsti prisma. Autorite jaoks on esmatähtis mängimine kui füüsiline kogemus. Näitusele üles seatud atraktsioonidel saab iga külastaja ise vahetult kogeda mängimise võlu ja valu.
Moodsa arhitektuuriajaloo klassikaga tegelevad raamat ja näitus arhitekt Raine Karbiloomingust ning ekspositsioon sisearhitektuuri õppimisest ning õpetamisest. Arhitektuurimuuseumi poolt oktoobris välja antav monograafia „Raine Karp. 50 aastat“ on esimene mahukas teos Eesti 20. sajandi ühest olulisemast arhitektist. Karbi loodud majadest on mitmed tõusnud sümboli staatusesse – olgu need siis endiselt alles (Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu), ümber ehitatud (Tallinna endine peapostkontor) või sootuks lammutatud (Sakala keskus). Raamatuga kaasneb muuseumi galeriil näitus Raine Karbi elamutest.
Novembri alguses avatakse soolalao keldrisaalis sisearhitektuuri teemaline näitus, mis valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnaga. Näituse eesmärgiks on tuua päevavalgele osakonna tolmuses, kuid rikkalikus arhiivis aastakümneid lebanud säravamad diplomi- ja kursusetööd klassikutelt nagu Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Taevo Gans, Juta Lember, Mait Summatavet, Aulo Padar, Taso Mähar jt. Näituse kujundus muuseumi keldrisaalis saab olema lavastuslik ning väärtustab iga külastaja personaalset, terviktajulist kogemust.
Nüüdsest on kõigil põhjust tulla vaatama ka muuseumi uut püsiekspositsiooni „Elav ruum. Sajand Eesti arhitektuuri“, mille kuraatoriteks Mait Väljas ja Carl-Dag Lige. Soolalao esimesel korrusel avatud suur väljapanek põhineb muuseumi rikkalikul maketikollektsioonil. Enam kui sajandipikkust perioodi hõlmava ajatelje ning teemadesse grupeeritud majade abil saab kiire ülevaate nii Eesti arhitektuuri ajaloost, tänapäevast kui ka tulevikuprojektidest.
Arhitektuurimuuseumi eestvedamisel saab põnevaid ehitisi jätkuvalt ka päriselus vaatamas käia – muuseumi populaarne ekskursioonidesari „Avatud majad“ viib huvilisi selgi sügisel majadesse ning ruumidesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Juba 10. septembril saavad arhitektuurisõbrad tutvuda muuseumi kodumaja, Rotermanni soolalaoga. Külastus keskendub neile ruumidele, mida tavakülastajad ei näe. Teiste seas minnakse sopilistesse fondiruumidesse, kus hoiul mitmeid eesti arhitektuuriajaloo aardeid.
Täpsemat infot arhitektuurimuuseumi näituste, ekskursioonide, aga ka trükiste ning haridusprogrammide kohta saab muuseumi kodulehelt www.arhitektuurimuuseum.ee.
