Kokkuvõte Disainerite Liidu grupi külastusest Hiina Rahvavabariiki

10. november, 2010

altIN.ee blogi kirjutab Disainerite Liidu grupi külastusest Hiina Rahvavabariiki. Reis kulges tiheda programmi järgi, mille esimene tähtsündmus oli disaininäitus EXPO-l Eesti paviljonis.

Näituse avasid Eesti paviljoni peakomissar suursaadik Toomas Tiivel, näituse kuraator Tõnis Vellama ning EDL esinaine Ilona Gurjanova. Avamisel osalesid mitmete Hiina disainifirmade esindajad, kunstiteadlased Shanghai kunsti- ja disainimuuseumidest, kolleegid naaberpaviljonidest ning ka Tallinna sõpruslinna Hangzhou esindajad.

Delegatsiooni kuulusid  veel Tarmo Luisk ja Margus Triibmann disainibüroost KEHA 3, Jaanus Miitel ja Ivari Männi, mööblitootjate esindaja August Kull ja teised.

Reisi teise pooles panime näituse üles Hangzhou Loometööstuse messile, kus meile oli eraldatud 100m2 koos Anu Hindi poolt koostatud valikuga eesti moekunstnike loomingust.

Tööpäevadel toimus delegatsioonil hulgaliselt kohtumisi kohalike disainerite ja arhitektide büroodes. Üllatas vastuvõtjate ülim lahkus ja nende töökeskkondadenud  kõrge tase. Või pigem isegi – et need kontorid olid oma kujunduses ja ülesehituses üle võtnud tavapärase stiili euroopast ja ameerikast aga lisanud ka natuke oma. Näiteks massaaziruum ühes maastikuarhitektuuri büroos.

Ka Shanghai Sisearhitektide Liiduga kohtumisel oli suhtumine väga sõbralik. Üks meie jaoks võibolla pisut pentsik põhjus – kuna me oleme endisest N-liidust ja N-liiduga oli Hiina sõber – siis ka meie oleme sõbrad.
Veel käsime sellel kevadel avatud Aalto-Tongji ülikooli disainilaboris, kus toimub üliõpilaste vahetus ja erinevad avatud kursused. Näiteks viibisid seal parajasti tudengid Soomest ja Taanist, kes koos Hiina tudengitega töötasid ühe Taani elektriauto projekti kallal.

Müüdid.
Et Hiinas ei pöörata keskkonna säästmisele eriti tähelepanu. Vähemalt Shanghais ja EXPO-l oli vastupidiseid näiteid. EXPO hiigelterritooriumil liiklemiseks olid eranditult elektrilised väikesõidukid mis meenutasid suuremat sorti golfiplatsi sõidukit. Ja tuliuued bussid mis laadisid akusid peatustes seismise ajal.

Kuigi võiks arvata, et sellised tehnologilised uuendused olidki ainult näitamiseks, siis peatustes akusid laadivad bussid sõitsid ka linnas tavaliinidel ringi. Elektrimootoriga jalgrattad, mille prototüübi peale eestis me käsi plaksutame, on seal ammu igapäevased  liikumisvahendid.

Paljud kindlasti mõtlevad – mis saab EXPO paviljonidest ja kogu sellest dekoratsioonideks kulutatud materjalidest pärast. Külastades Shanghais disainibürood Mooma, selgus, et EXPO korraldajad olid juba enne EXPO algust esitanud disainibüroodele väljakutse otsida lahendusi paviljonide ehituseks kasutatud materjalide taaskasutuseks. Näiteks nende büroos oli seina ääres üks Hispaania paviljoni katteplaadi element (vitspunutis) millele oli lisatud hiroglüüf LED valgusega. Mitte, et see oleks just kõige jätkusuutlikum ja keskkonnasõbralikum lahendus aga näide, et nad mõtlevad küll sellistele asjadele.

Mis me õppisime.
Peamine eesmärk oligi tutvuda kõigepealt selle hiielsuure maa väljapaistva osaga. See mis toimub riigis muudes piirkondades ei ole tõenäoliselt kõik nii positiivne aga seda me ei näinud. Nägime hoogsat ehitustegevust, positiivseid politseinikke, rõõmsaid inimesi.

Näib, et riiklik regulatsioon ja valitsuse valve ei sega sugugi igapäevast kapitalistlikku äritsemist, korralikud kaubamajad müüvad odavalt koopiakaupu ja see ei häiri kedagi. Aga oluline, et need koopiakaubad  ei ole enam tingimata halva kvaliteediga. Hiinas toodetakse kõike ja kogu maailma jaoks. Kiiresti kasvab siseturu tarbimine ja nad ise ostavad palju lääne originaaltooteid.

Kui me arvasime, et meil on neile palju õpetada, siis tegelikult on meil sama palju neilt õppida. Veel on võimalik neile müüa läänelikku disaini aga nendelt on õppida teenindust ja töötamise kiirust ja osavust.

Üks Soome ettevõtja, kes Shanghai kunstikvartalis oma väikese poe avas, oli väga optimistlik, vaadates oma poole aasta käibe kasvu. Ta oli ka nõus Eesti tooteid müüki võtma ja see oleks kindlasti alguseks kõige lihtsam viis katsetada. Meie võimalus, usun endiselt, on eesti disain positsioneerida skandinaavialiku-euroopa disaini alla ja tegutseda alguses koos soomlastega.

Aga maailm ja Hiina on kiires muutumises ja tegusemise plaane peab olema valmis ka sama kiiresti korrigeerima.

Allikas: IN blogi