Illuka vallas renoveeriti ajalooline mõisahoone seltsimajaks
Illuka vallas Ida-Virumaal renoveeriti Kurtna ajalooline mõisahoone, kus tegutseb nüüd seltsimaja-raamatukogu. Hoone minevik on igati kirju kuid täna pakub mõisahoone tegevusrõõmu paljudele kohalikele.
Omapärane ehitis
Kolme aasta eest puhkes kolmele perele eluaset pakkunud ning oma katuse all raamatukogu majutanud Kurtna mõisa valitsejahoones tulekahju, mis nõudis kaks inimelu ning jättis enam kui saja-aastasest muinsuskaitse all olevast hoonest alles vaid varemed.
“Kuidas küll ja millal küll ja kas üldse see maja taastatakse?” arutleti küla peal, sest neid maju, mis varemetest üles ehitatakse, on üksikuid.
Muinsuskaitse nõudel konserveeriti allesjäänud osa majast ning pandi talveks katuse alla. Kuid mis edasi?
Illuka toonase vallavanema Tarmo Kollo sõnul oli mõisahoone huvitava konstruktsiooniga.
“Seinad olid rõhtpalkidest, mille külge oli sepaankrutega kinnitatud telliskivi-vooder. Hakata maja sellisel moel taastama – see oli mõeldamatu,” märgib Kollo, kelle sõnul oleks vanade palkide kasutamine täitnud maja põlengulõhnaga, uute palkide soetamine oleks aga muutnud taastamistöö kaks korda kulukamaks.
Vanad tellised käiku
Pärast pikki arutelusid muinsuskaitsjatega jõuti “kirik keset küla” lahenduseni: varemed lammutatakse, uued seinad ehitatakse tuhaplokkidest, mis vooderdatakse vanast majast alles jäänud tellistega.
“Telliste puhastamine – see oli üüratu töö,” tõdeb Kollo, märkides samas, et viimase kümne aasta jooksul vallas ehitatud ja renoveeritud hoonetest on just see maja kõige paremini välja tulnud. “Mõnus nii väljast kui seest.”
Kuluka elektrikütte asemel, mis andis raamatukogu poole peal toasooja, ning korterielanike poolt kasutatud ahjukütte asemel on maja nüüd gaasküttel. ‘Esimesel korrusel on põrandaküte, teisel radiaatorid ning keldrikorrusel on katel,” tutvustab Kollo soojusmajandust selles fassaadi poolest vanas, tehniliselt aga uues majas.
Esimene kohtumisõhtu
“Oh jaa,” vangutab Jõhvi seltsimaja juhataja Anne Uttendorf pead Kurtna häärberi ruume uudistades. Jõhvi seltsimaja on selle kõrval… “Kuid ma pole lootust kaotanud,” kinnitab ta, et Jõhviski asjad liiguvad.
Kuna Kurtna uus-vana ehitise teisel korrusel asuvad korterite asemel nüüd seltsielu arendada võimaldavad ruumid, on see maja võetud ühtlasi vastu ka maakonna rahvamajade perre, kinnitab Uttendorf.
Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kaarin Veinbergs märgib, et selliseid omavalitsusi on vähe, kus ühe kalendriaasta jooksul saab valmis kaks sotsiaalobjekti. “Au ja kütus Illuka vallavõimudele,” ütleb Veinbergs, kes viimati käis Illuka rahvast õnnitlemas lasteaia valmimise puhul.
Illuka volikogu esimees Paul Kesküla kingib raamatukogu-rahvamaja perenaisele Valve Kollole punaste kaantega külalisteraamatu. “Kõik sissekanded seda maja külastanud inimestelt on erakordsed ja ainulaadsed,” naerab ta, nimetades külalisteraamatut Kurtna seltsimaja punaseks raamatuks, ning tõdeb, et ava-kõnet pole tal mõtet pikka veeretada, sest maja on sedavõrd kõnekas, et räägib enda eest.
See kõnekas maja on saanud oma välimuse pärast juba Illuka vaatamisväärsuseks, mille pildistamiseks pole pidanud paljuks peatuda nii mõnedki bussitäied turiste.
Seltsielu toimub aktiivselt: kohal käib nii tantsu-, laulu- kui käsitöörahvas.
Esimene kohtumisõhtu leiab aset juba 13. novembril, mil raamatukogu vestlusringi on kutsutud kirjanik ja luuletaja Olivia Saar ning Maalehe ajakirjanik Sulev 011, kel kaks kogu luuletusi kaante vahel. Mõlemad nad on pärit Ida-Virumaalt.
Refereeritud tekst: 06.11 Põhjarannik, Tiia Linnard
