Eesti konjunktuuriinstituut analüüsib, millist mõju avaldas Viljandi kitarrifestival linna majandusele. Selle pilootprojekti jätkuna võetakse järgmisel aastal vaatluse alla 20 Eesti kultuuri- ja spordisündmust.

Mõne nädala eest algatati Viljandi kitarrifestivali suhtes uurimine, et teha kindlaks, kui sügavale linna majandusse kultuurisündmus on suutnud harud ajada. Uurijad pole siiski politsei ega KAPO töötajad, vaid Eesti konjunktuuriinstituudi teadlased.

“Jälgisime, kui rohkesti elu festival linna muudesse valdkondadesse toob,» rääkis konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. «Vaatasime, mil määral saavad hotellid, pubid ja kauplused kliente juurde ning kui palju kasvab tänu kultuurisündmusele müük.»

Ettevõtjatele festival meeldis

Viljandi kitarrifestivali kunstiline juht Ain Agan oli üks, kes instituudi spetsialistidele andmete kogumiseks suuna kätte juhatas.

«Loomulikult mõjutab festival kõige enam meie koostööpartnereid,» tõdes Agan. « Viljandi kitarrifestivali väliskülalised peatuvad näiteks linna esinduslikemas, Grand Hotelis.»

Kui suurt tulu kitarrikontserdid Viljandile kokkuvõttes töid, avaldavad konjunktuuriinstituut ja uuringu tellinud projekt «Loov Eesti» kuu aja pärast.

«Mõju kahtlemata oli,» võis Josing siiski juba nüüd kinnitada. «Viljandi ettevõtjad, kellega korraldajad koostööd tegid, olid väga positiivselt meelestatud ja ootavad, et sündmus kasvataks järgmisel aastal kandepinda.» Josingu jutu järgi võib seda sorti ettevõtmise toime ulatuda turismisektorist märksa kaugemale ja seetõttu tuleb hoolega läbi mõelda, millised valdkonnad vaatluse alla võtta. «Inimesed kasutavad kohale sõitmiseks transpordivahendeid, trükikojad valmistavad festivali reklaammaterjali ja lavatehnikafirmad rendivad valgustusseadmeid,» loetles Josing kasusaajaid.

Esimene Eestis

Kui mujal maailmas on loomemajandusega kaasnevat uuritud päris palju, siis Eestis oli selline analüüs esimene.

«Loov Eesti» tegevjuhi Eva Leemeti sõnul langes valik Viljandi kitarrifestivalile mitme asjaolu tõttu. Esiteks ei saadud vaadelda Tallinna või Tartu üritusi, sest seal olnuks üksikettevõtmise mõju väga raske eristada. Teisalt pidi sündmus olema piisavalt suur ja mahtuma uuringuks kasutada olnud ajavahemikku.  «Kitarrifestivali uurimine oli pilootprojekt, et konjunktuuriinstituut saaks proovida metoodikat,» rääkis Leemet. «Järgmisel aastal mõõdetakse kultuuriministeeriumi eestvõttel juba 20 kultuuri- ja spordisündmuse toodavat kasu. Viljandis on kindlasti vaatluse all pärimusmuusika festival.»

Järgmisel aastal mõõdetakse kultuuriministeeriumi eestvõttel juba 20 kultuuri- ja spordisündmuse mõju. Eva Leemet, «Loov Eesti»

Artikkel ilmus täismahus 14.10 Sakala paberväljaandes