Arhitektuur on meie ühislooming

Loov Eesti+ Maa Loomemajanduse akadeemia  keskendus seekord arhitektuurile ja loovate keskkondade kujundamisele. Oma oskusi ja teadmisi jagasid Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg ning Linnalabori „laborandid“ Maria Derlõš ja Elo Kiivet.

Arhitektuur pole väljanägemine, vaid ruumikogemus, see mõjutab meie sotsiaalset käitumist, elukvaliteeti, tervist, heaolu, produktiivsust ja konkurentsivõimet, rääkis Raul Järg. Tema sõnul on arhitektuur meie ühislooming, mitte arhitekti eraprojekt. „Kui tellija ei tea, mida tahab või kui tema soovid pole keskkonnaga kooskõlas, on arhitektil võimatu midagi head luua,“ selgitas ta.

Praegu on keskkonnaloome ühiskonnas võrreldes ajaloos olnuga marginaalne nähtus. Esikohal on ehitaja. „Ka uudistes öeldakse praegu, kes mingi hoone ehitas, mitte, kes on arhitekt,“ lausus  Raul.

Arhitektid on ka probleemilahendajad. „19. sajandil oli linna peamine probleem hobusesõnnik, kuhjad olid mitmemeetrised. Probleemi lahendasid 20. sajandil autod ja tuli hakata projekteerima autotele sobivaid teid, autod aga tõid omakorda kaasa uued probleemid – kuhu mahutada kõik autod ja kuhu jäävad jalakäijad,“ selgitas ta.  Mis 20. sajandil oli modernistlik ja utoopiline linnakujundus, on tänapäeval reaalsus.

Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg tutvustab arhitektuuri valdkonda.

Planeerimine kujundab linna näo

Majad kerkivad ruttu, linnaplaneerimine võtab aega -mis praegu on arhitekti peas, saab reaalsuseks võib olla 50 aasta pärast ja ideedel, mis vastavad enim ühiskonna ootustele on suurim potentsiaal realiseeruda. „Kui vanasti oli arhitekt pigem objektiusku, siis tänapäeval on meile oluline, mis on majade vahel,“ rääkis Raul. Kas see on koht, kuhu ollakse sunnitud minema või on see koht, kuhu tahetakse tulla.  Mugava keskkonna loomine nõuab panustamist, ka kohalikult omavalitsuselt, kuid see tuleb tagasi – muutub linna kuvand ja elanike käitumine. Oma kodu üle tahetakse olla uhke. „Kui oled uhke, on põhjus otsida uut elukohta väiksem,“ põhjendas arhitekt.

Raul Järgi sõnul on linnaplaneerimine praegu olulisem kui ühe objekti arhitektuur. „Sobimatu objekti saab lammutada, kuid kui planeeringut muuta, on see lõplik,“ ütles ta. Majad surevad samuti nagu inimesed, kuid majade hukkamist ei saa teha kergekäeliselt. Ühiskond justkui pelgab selliseid otsuseid ja mõnikord lastakse hooned lihtsalt laguneda. Linnakeskkonnas jääb tühja ruumi aga kogu aeg vähemaks ja ollakse silmitsi otsustega. Kaaluda tuleb aga erilise hoolega ja kõikideed ei pea ellu jõudma. „Vahel on vaesus ka hea,“ tõi ta näite, kuidas kunagi planeeriti trammitee viia läbi vanalinna Balti jaama.

Praegu on linna tänavad projekteeritud autode järgi, planeering peaks olema demokraatlikum, st et ka inimeste liikumine oleks linnaruumis arvesse võetud.

Lisaks planeerimisele on arhitektide ülesanne muuta hooned energiatõhusamaks. 2020 aastal kehtima hakkav nõue ehitada vaid liginullenergia hooneid on suur väljakutse kogu ühiskonnale. Selline säästlikkus seab raamid arhitektuurile, ilule, esteetikale ja ruumi keskkonnale. „Kas tuleviku majad on kõik ümmargused ja pisikeste tankiakendega – saame näha. Lahendades ühte probleemi toome kaasa hoopis uue,“ kahtles Raul. Tema sõnul saaks paljusid probleeme ennetada kui asi tuleks avalikule arutusele juba enne planeerimisfaasi, mitte siis, kui kopp juba õuele tuleb.

Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

Märka arhitektuuri

Seda, mis on arhitektuuris oluline ja kuidas mõista ruumi, aitasid meil töötoas  kogeda Linnalabori „laborandid“ Maria Derlõš ja Elo Kiivet.

Kõigepealt tähelepanuharjutused – mida märkad esmapilgul ehitise juures? Mis teeb sellest hoonest just selle? Millised detailid teevad ruumist just selle ruumi? On need materjalid? Avad? Varjud? Praod? Pisikesed esemed? Toolid-lauad? Kas kõik mõistavad ühtemoodi, kui räägitakse näiteks varjust? On see vari, mis midagi varjab või hoopis vari, mis valguse mõjul langeb? Kas plekk on plekist või hoopis määrdunud koht? Erinevad inimesed mõistavad asju eri moodi ja algatuseks tuleb kokku leppida, millest täpselt räägitakse.

Rollimängus saime selgemaks, kes ja mis osalevad ruumiloomes. Arhitekt, tellija, insener, ehitaja, kohalik elanik, turist jpt. – kõigil on oma seisukohad, huvid  ja ettepanekud. Kuidas lõpptulemus saab kõigi nende huvidele vastata?

Seda, millised on kõikidele huvigruppidele vastava loova linnaruumi loomise raskused, saime praktiliselt kogeda, kui hakkasime projekteerima Paidele uut keskväljakut. Valminud maketid läksid hääletusele ja võitis parim.

Soovime Paidele jõudu tegeliku uue keskväljakuprojekti valimisel  – meie oleme nüüd palju targemad, kuidas sünnib arhitektuuriline lahendus ja millele kõigele peab loomingulise ruumi kavandamisel mõtlema.

Loovate keskkondade töötoa tulem.