Valminud on uus loomemajanduse uuring ja kaardistus
Kultuuriministeeriumil valmis koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. Tegemist on järjekorras neljanda sellemahulise uuringuga ja see tugineb 2015-2016 aasta andmetele.
“Kultuur pole enam ammu “pehme” ala, vaid toob märkimisväärselt tulu. Me ei kujuta ettegi, kui suure osa meie igapäevaelust hõlmab loomemajandus. Uuring tõi välja, et sektori kogutulu on 1,5 miljardit eurot ja oma ca 3% osaga SKTst on see võrreldav meie majanduse põhialadega – põllumajandus, metsandus ja kalandus kokku annavad 3,4% SKTst,” ütles uuringu tutvustusel kultuuriminister Indrek Saar.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi uuringu tutvustuses välja Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime peamised probleemid: toodete ja teenuste lisandväärtus on väike, tihti tuleb ette ka toorme eksporti; väärtusloome ahelad on lühikesed;
Eesti riiki ei tunta rahvusvaheliselt ning riik pole välistööjõu jaoks atraktiivne.
Nende probleemide lahendamisel saab abiks olla just loomemajandus, mis aitab läbi kultuuri Eestit välismaal tutvustada, toodete ja teenuste väärtust(hinda) suurendada, muudab Eesti elukeskkonna huvitavamaks ja toetab turismi arengut.
Josing lisas, et lisaks tuluteenimise võimele lisab loomemajandus tulu ka teistesse valdkondadesse. Loomemajandusel on oluline roll ka avalikus sektoris ja ettevõtluses.”
Loomemajanduse sektor moodustas 2015. aastal ligikaudu 3% Eesti majandusest
Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga, seetõttu on käesolevalt kajastatud perioodi 2011-2015. Kui 2008/2009 aastate majanduskriisi järel loomemajanduse sektor vähenes, siis aastatel 2011– 2015 kasvasid sektori tulud oluliselt – koguni 45%. Kõige enam kasvas tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul. Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas.
Aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2 175 ettevõtet ja asutust ning üle 3 400 töötaja.
Seejuures kasvas loomemajanduses ettevõtete ja asutuste arv perioodil 2011–2015 natuke kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – vastavalt loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Suurimaks valdkonnaks on nii töötajate arvu kui kogutulu poolest kirjastamine (sh sidustegevusalana trükindus).
Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamisteks eksportivateks valdkondadeks olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamisteks sihtturgudeks olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ning muusikariistade eksport). Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil ning filmil ja videol.
Josing tõi uuringust välja, et loomemajanduse ettevõtted kipuvad olema väikesed. “Loomemajandusettevõte on väiksem kui Eesti keskmine tavaline ettevõte, kus on 5,5 töötajat. Töötajate vähenemine on olnud üldine trend kogu majanduses.” Ettevõtted lähevad aina pisemaks. “1,6 töötajaga disainifirmaga on raske minna välisturgudele, kui ei ole tegemist just ühe geniaalse autoriga, kes müüb ainult oma nime, ” kommenteeris ta.
Josing lisas, et kui Eesti tahab jääda selle juurde, et meil on ühe mehe või naisega ettevõte, tuleb õppida tegema väga head koostööd, et koos välisturgudele minna. “Aga sellega on see probleem, et ega me väga hästi koostööd teha ei oska,” nentis ta.
Maailma mõistes on Eesti ettevõtted väikesed. “Ekspordisuutlikkusest saab rääkida siiski ettevõtte puhul, kus on üle 20 töötaja,” väitis Josing.
“Eestis on väga lihtne ettevõtet luua, aga kahjuks on niimoodi, et ilmselt Marokos võime öelda, et iga inimene on ettevõtja, sest igaüks müüb lammast, aga sealt ei sünni suurt lisandväärtust või eksporditurgudele minekut,” tõi ta näiteks.
Loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama.
Kui viimase aastakümne trend on olnud paljude väikeettevõtete teke, siis nüüd oleks vajalik ettevõtete ühinemine, parem koostöövõime teiste ettevõtetega, märgitakse uuringus. Tuleviku edu suhtes on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate majandusharudega. Siinkohal saab nimetada turismi arendamist läbi välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise; tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain. Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas, kus just kultuur saab olla oluliseks riigi esmatutvustajaks; muuseumid, kunst, ITja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga.
Positiivsete arengutena selgus uuringust, et loomemajandus on kiiresti arenev majandussektor kiirelt arenevate valdkondadega
(nt meelelahutustarkvara). Ettevõtlusteadlikkus on suurenenud, sektor on korrastunud ning mittetulunduslike ühingute majandusaruandlus on paranenud. Riik toetab loominguks sobiliku keskkonna kujundamist: loomeettevõtluse toetusmeetmed on suurendanud ettevõtete kompetentsi ettevõtluse ja ekspordi alal, kasvanud on ettevõtete konkurentsivõime. Loomesektoril on potentsiaali suurendada eksporti (eelkõige arhitektuuri, disaini ning filmi ja video valdkonnas) ja koostöö teiste majandussektoritega on paranenud,kuid kasutamata potentsiaali on veel palju.
Uuringu Lühikokkuvõtte leiab SIIT
Uuringu täistekst ja valdkondade arengu ülevaade on leitav SIIT
