Ragnar Siili loomeettevõtluse ärimudelite meistriklass

Loomemajanduse Akadeemia Ida-Virumaal jätkus järgmisel päeval Narva Käsitöömajas, kus Ragnar Siili eestvedamisel toimus loomeettevõtluse ärimudelite meistriklass. See oli suurepärane jätk eelmisel päeval toimunud õppereisile, kui Loov Eesti+Maa piirkondlikud partnerid tutvusid Ida-Virumaa loomeelu ja- majandusega ning erinevatel ärimudelitel põhinevate ettevõtetega.

Ragnar Siili juhitud meistriklassis on kombeks vastuste jagamise asemel esitada hulgaliselt küsimusi ja seejärel nendele üheskoos ka vastused otsida. Koolituse esimene osa võttis kokku Läänemaal Loomemajanduse Akadeemia raames toimunud Jane Oblika disaini meistriklassi – kuidas jõuda väärtuspakkumiseni, mis on kasutajakeskne. Mäletatavasti rääkis Jane ka disaini olemusest ja selle erinevatest liikidest. Meenuta disaini meistriklassi, vajutades siia.

Selles artiklis anname põgusa ülevaate koolitusel läbi töötatud materjalist. Päev algas kohe küsimustega. Kas on asjakohane rääkida ärimudelitest loomevaldkonnas – MTÜde, erinevate organisatsioonide puhul – või on need põhimõtted kasutusel ainult siis, kui eesmärgiks on raha, kasum ja kiire areng? Vastus sellele on loomulikult “jah”, ärimudel ja- plaan mitte ei sobi kõikidele organisatsioonidele, vaid on lausa hädavajalik. Esmapilgul võib tunduda see kõik küll liialt aegavõttev, kuid on äärmiselt oluline ühe eduka ettevõtte või organisatsiooni ehitamisel. Sealjuures ei tähenda edu suurt kasumimarginaali ja palju kliente. Äriplaani vajalikkusest saavad aru eelkõige need, kes on selle tee juba ette võtnud. EAS on oma veebilehel toonud välja 10 põhjust, miks kirjutada äriplaani. Vaata järgi!

Ettevõtete tüübid
Mis vahe on tavalisel ettevõttel, start-up ettevõttel, elustiili -või loomeettevõttel? Kõige tavalisemalt öeldakse, et start-upi iseloomustavad teatud omadused – alustav ja alles otsib oma ärimudelit, ehk ärimudelit veab hüpotees. Tegelikult vastust sellele küsimusele ei olegi, sest kokku pole lepitud ühtegi kindlat definitsiooni. Võib aga öelda, et nende eesmärk on erinev. Näiteks elustiiliettevõte ei soovi astuda järgmist sammu ja skaleerida oma äri, sest vastasel juhul kaotab ettevõte oma esialgse väärtuse.

Mis moodi saavad pakkuda meie piirkondlikud partnerid tuge inimestele, kes soovivad oma toote või teenusega midagi peale hakata? Eelkõige on tähtis tabada nende inimeste ja ettevõtete potentsiaal ning pakkuda neile asjakohast abi ja tuge. Tugeva loomemajanduse märk on see, kui igale etapile on midagi pakkuda. Näiteks, kui ei tea mida teha. aga samas midagi nagu ikka tahaks teha, on Garage48 häkaton, Ajujaht ja TeamLab need kohad, kuhu tulla ideefaasis. Kui idee koos meeskonnaga juba olemas ja esimene ärimudelgi joonistatud, aga puudu on nõustamisest, mentorlusest ja ruumidest, on võimalik kandideerida erinevatesse inkubaatoritesse. Võimalusi on mitmeid ja ühte kindlat ideaalset inkubatsiooniprogrammi või- keskust ei ole olemas, sest ettevõtted vajavad erinevat lähenemist.

Kolm põhilist etappi ettevõtte käivitamisel
1. Käivitamine ehk ideefaas. Selles etapis määratakse üldjoontes kindlaks, mida teha kavatsetakse, kellega, kellele ja kuidas neid eesmärke ka ellu viia.
2. Valideerimine. Prototüüpimine ja turuanalüüs – kas sellel tootel on ka turgu.
3. Kasvamine. Selles etapis katsetatakse ärimudeli toimimist ja viiakse kogu plaan ellu.
Kõige aluseks on ärimudel, mis näitab, millisel moel ja kellele pakud oma ettevõttega väärtust ning kuidas selle kõige eest ka näiteks raha teenima hakkad. Äriplaan on aga ärimudeli pikem ja põhjalikum lahti seletus. Kahjuks paljud internetist kergesti kättesaadavad äriplaanid on väga keerulised. Siinkohal  võib näiteks tuua EASi äriplaani, mis on pigem kirjeldav, kui analüüsiv. See ei sunni meid mõtlema uuenduslikult lahendust vajavatele võimalustele ja probleemidele – näiteks teenusedisainile.

Innovatsioon ei ole mitte millegi uue leiutamine, vaid olemasoleva mudeli rakendamine uues ärimudelis, vana kasutamine mõnel teisel viisil.
Kuidas oma ideed teistele, eeskätt investoritele esitada? Järjekord võiks olla selline: võida tähelepanu, sõnasta probleem, paku lahendus, kirjelda turu suurust, selgita ärimudelit, näita eristumist, tutvusta kliendini jõudmist, räägi meeskonnast, käi välja rahasoov ja viimaseks joonista teekaart. Need on asjad, mida investor kuulda tahab.

Tuleviku ärimudelitest rääkides tõi Ragnar Siil esile neli ärimudelit:

1. Jagamismajandus. Loogika seisneb eeldusel, et mugavus ületab lõpuks soovi midagi omada.
2. Personaalmajandus (ingl k. ’personal ecosystem’). Mitu stiilset toodet ühes väikeses disainerpakikeses. Täpselt ei tea, mida tellid ja saad – nn „üllata mind“ tooted.
3. Automaatselt saadetavad tooted (ingl k. ’replenisment economy’). Seda ärimudelit kasutatakse toodetel ja teenustel, mille kasutamisel on inimestel mingi järjepidevus või kindel intervall.
4. Teenusmajandus. ’Tee minu jaoks’. Teenused ja tooted on kättesaadavad ainult ettetellimisel.

Oma toote või teenuse väärtuspakkumiste peale tuleb mõelda sellisel viisil, mis aitaks luua kliendiga pikemajalise ja väärtuslikuma suhte, millest võidaksid mõlemad pooled võrdselt.

Kliendisuhte loomisel tuleb olla innovatiivne ja mõelda erinevatele võimalustele, mis aitaksid kaasa ettevõtte kasvule ja stabiilsusele.

Ida-Virumaa piirkonna loomemajandusega tutvumine avardas silmi ja inspireeris. Ragnar Siili läbiviidud loomeettevõtluse ärimudelite meistriklass oli intensiivne ja huvitav. See aitas hästi lahti mõtestada eelmisel päeval nähtu ja kogetu ning pani mõtlema võimalustele, mis on selles piirkonnas veel kasutamata. Meil Loov Eestis tekkis Narvaga kindlasti parem side ja tänu sellele suudame Loov Eesti+Maa programmi veelgi tõhusamalt ellu viia.