Loomemajanduse Akadeemias otsiti Gruusia linnade loovuskomponente

09. aprill, 2018

Loov Eestil oli au taaskord koos partneritega Gruusiast korraldada Loomemajanduse Akadeemiat Tbilisisis. Seekord oli teemaks „Designing Creative Cities, Regions and Businesses“, ehk siis mis teeb linnast loova linna. Teemat olid kutsutud avama nii Eesti kui ka Gruusia loomemajanduses tegutsejad, poliitikud, investorid ja kohaliku elu edendajad.

Loomemajanduse ekspert Ragnar Siil selgitas, miks on loovus oluline. „Tulevikus vajatakse mitte ainult loomeinimeste loomeoskusi, vaid nende analüütilisi probleemilahendamise oskusi. Need on tulevikukompetentsid,“ selgitas ta. Ta tõi ka näiteid, kuidas linnad petlikult arvavad, et nad on loovad, kuid tegelikult on ressurss suunatud vaid mõnele üksikule sektorile. „Kas turismihooajal loomeinimesed soovivad nt Dubrovnikusse tulla? Ei. Sel ajal on kõik tegevused suunatud turistidele. Kuidas saad olla loov linn, kui loomeinimesed tahavad linnast lahkuda? Või näiteks paljukiidetud Bilbao näide – turistid külastavad kunstimuuseumi ja kõik kohalikud ressursid lähevad sinna, kuid oma loomeinimestele ei jää enam midagi,“ rääkis ta.

Loomelinnade arendamise peamiste takistustena tõi ta välja piiratud arusaama kultuurist; selle, et kultuur on isoleeritud teistest valdkondadest, pole koostööd; puudub ökosüsteem; initsiatiivid on isoleeritud; juhtimise ja disainmõtlemise oskused puuduvad ning puuduvad usaldus ja läbipaistvus.

Samas on maailmas on praegu rohkem kui 150 linna, mis nimetavad end loovaks linnaks. „Sellest piisa, kui sul on linnas loovust – see peab olema tihedas seoses keskkonna, algatustega, äriga, kogu tervikuga. Vaja on talenti, tehnoloogiat ja tolerantsi – Tbilisil on see indeks veel madal. Ega meil Tallinnaski veel see veel hea pole,“ viitas Ragnar Siil Richard Florida loovate linnade tõlgendusele.

Kohaliku elu edendaja, ettevõtja, Prototroni juht ja Ida-Virumaa patrioot Jana Pavlenkova rääkis, mida teha, kui esmapilgul tundub olukord lootusetu, kuid tahtmine on kohalikule elule ikka hing sisse puhuda.

„Ida-Viru on tööstuslik piirkond, maapind on üles kaevatud nagu kuumaastik, mahajäetud tehased varitsevad nagu tondilossid. Inimesed lahkusid piirkonnast, töötus, sotsiaalsed probleemid, vajadus muutusteks oli väga suur,“ kirjeldas Jana. Vaja on ambitsiooni! „Võta, mis sul on ja tee sellest parim: kui elu annab sulle sidruni, lisa soola ja tekiilat ja naudi!“

Jana tõi hulganisti näiteid, kuidas defineerida seda, mida soovid teha. Ja seada eesmärke. „Võrrelda tuleb end võrreldavaga ja palju õppida. Käisime uurimas, kuidas analoogilisi probleeme on lahendatud Poolas, Rootsis, Taanis, Trollywoodus, saime häid ideid,“ rääkis ta.

Tasapisi hakkas töö vilja kandma. Õnnestus tuua Narva Tedx konverents, Igitee filmivõtted Sillamäel ja seal osalemine andsid kohalikele loomeinimestele innustust. Esialgu tundus mõte korraldada Ida-Virumaal häkaton hullumeelse mõttena. „Loov Eesti usaldas meid ja sellest tuli vägagi edukas ettevõtmine. Nüüd oskavad kohalikud seda juba oodata,“ kiitis Jana.

„Vaja on luua süsteem, et erinevad initsiatiivid pakuksid inimestele võimalusi,“ rõhutas ta.

Lasnaidee aktivist MTÜst Linnalabor Maria Derlõš rääkis, kuidas Tallinna suures osas venekeelses magalarajoonis kogukondlikku elu edendamine alguse sai ning kuidas seal toetavat ning inspireerivat keskkonda luua.

„Vajame linna, mis oleks elatav. Kuidas luua kohti, kus inimesed tahaksid olla, aega veeta, suhelda. Ei piisa ainult atraktiivsest asukohast, seal peab ka midagi toimuma, mis inimesi kohale toob. Oluline on kohalikke inimesi kaasata päriselt, mitte formaalselt,“ selgitas ta.

Linnalabor korraldab selleks Lasnamäel Linnaretki – tutvustamaks kohalikku elu ning on leidnud kontakti kohalike inimestega läbi ürituste: tasuta vabaõhukinode, millega kaasnevad arutelud kohaliku elu üle. Osalemiskogemuse saamiseks kaasatakse inimesi väikeste, kuid nähtavate muudatuste tegemisse, näiteks trepi värvimisse või peagi ka kogukonnaaia rajamisse.

Maria soovitas alustada alt-üles elu edendamist just mõttekaaslaste leidmisest ja probleemi defineerimisest, seejärel soovitas ta uurida, millised on huvitatud osapooled ning ala arengukavad. „Ära oota, et poliitikud hakkavad sinu eest arendama sinu elukeskkonda, otsi ise olemasolevaid näiteid, arenda ennast ja astu mõni väike aga tugev samm,“ soovitas ta. Et mitte sõnad sõnadeks ei jääks, tuleb teha pikaajalisem plaan, kasvatada oma toetajate võrgustikku ning seada sisse head suhted kohalike võimude ning linnavõimudega, siis hakkavad ka asjad edenema, oli Maria kindel. Tema sõnavõtt imponeeris Tbilisi linna kultuurikomisjoni juhile Tamar Taliashvilile niivõrd, et järgmisel päeval läksid nad koos Tbilisi „Lasnamäed“ külastama.

Investorite seisukohalt vaatles linnakeskkonda Solon Partnersite partner Yrjö Ojasaar. Edukad ettevõtmised saavad tekkida ainult seal, kus on toetav keskkond.

Eduks on vaja nii füüsilist keskkonda – ilma jääta ju hokit ei mängi kui ka mentaalset keskkonda. Kui keskkond ei aktsepteeri läbikukkumist, siis ei saa olla ka proovimist, st ei saa katsetada erinevaid ideid. Väga oluline on ka, milline on juriidiline keskkond – kui lihtne on ettevõtlusega alustada ja millised on kohalikud regulatsioonid. Ja loomulikult, kui loov on keskkond – kas üldse soodustab ideede teket. „Aga üldreegel on, et edu toob endaga edu,“ rõhutas Yrjö.

Tbilisi linna kultuurikomisjoni juht Tamar Taliashvili andis ülevaate Tbilisi olemasolevatest kultuurivõimalustest ja loovusest. Pakutava hulgas oli nii muuseume, näitusi kui ka teatreid ja kontserdisaale, kuid vähe võimalusi ühiselt midagi luua. Tema ettekanne tõi saali ka üksjagu elevust, sest tekkis diskussioon, kelle vastutada peaks olema teenuste korraldus ja läbimõtlemine ehk teenusedisain.

Tbilisi loovuse heaks näiteks on Fabrika – meie Telliskivile sarnase kontseptsiooniga töötav ala. Devi Kituashivili tutvustaski Fabrika sündi – kuidas tööstushoonetele uus elu anti. Tegemist on 100% erakapitalil põhineva alaga. Kontseptsioon pole tema sõnul küll midagi unikaalset, vaid maailma kogemuse adaptsioon Gruusiasse. Ala asukaid valitakse hoolega ning kogu ala juhitakse ning disainitakse hoolega. Fabrikal on ühine kalender, reklaamimise põhimõtted ning ühiselureeglid. „Fabrika tõi ümbruskonda uue elu ja kõik teavad, kus Fabrika on, see on hea koht omavaheliseks suhtlemiseks ja kultuurisündmusteks,“ rääkis Devi ja kinnitas, et just ühised sündmused teevad alast selle, mis ta on.

Taso Chkheidze tutvustas Artaread, mis on samaaegselt nii TV kanal, veebiportaal, galerii kui ka üritustekorraldaja – kõik tegevused on suunatud kunstile ja kultuurisündmustele. Artarea korraldab kohaleke muusikutega kaasaegse muusika kontserte, tänavaakadeemiaid, tänavaloenguid õues, samas võetakse need videosse, ja levitatakse oma portaalis. Portaalist leiab ka hariduslike sündmuste kalendri.

Huvitav algatus ( ja meiega sarnane) on tasuta Tbilisi retked – tunnustatud arhitektid tutvustasid linna. Need kujunesid Taso sõnul nii populaarseteks, et meenutasid mõnikord lausa meeleavaldusi. Väärt algatus oli „Tbilisi õued“ – kunstnikud läksid kellegi õue ja muutsid need kunstisündmuseks. „Valisime sellised õued, mis väärisid kultuuriväärtusena kaitset. Algul pelgasime, et inimestele ei meeldi, et võõrad tulevad nende õuele, kuid see oli asjatu. Inimesed hakkasid ise kooki ja teed pakkuma. Meedia tähelepanu oli suur ja nii said paljud õued riigi abiga taastatudki ja sellest algatusest kasvas välja „Gruusia õued“,“ rääkis Taso.

Wato Tsereteli Gruusia Kaasaegse Kunsti keskusest tutvustas keskuse 9-kuulist õppeprogrammi, mis toimib rohkem nagu inimeste kogum, mitte kui institutsioon. „Teeme kõike kunstina, püüame hoiduda isegi rentide maksmisest ja litsentsidest,“ rääkis Wato. Näitame, et haridusasutused võivad ka tänapäeva muutustele paindlikult reageerida. Praegu koostame Gruusia kaasaegset kunstiajalugu. Nõukogudeaegne kunstiajalugu pole adekvaatne, rääkis Wato.

Sandro Asatiani GeoLabist tutvustas ülikooli ja tehnoloogia võimalusi loovuse arendamisel „IT on praegu igas valdkonnas, ka loovuses,“ julgustas ta ülikooli poole pöörduma.

Loomemajanduse Akadeemia jätkus märtsis toimunud TeamLabi edukamate võistkondade Bootcampi ja omakorda sealt väljavalitud nelja edukama võistkonna mentorsessioonidega. Mai lõpus tulevad 4 parimat meeskonda Tallinnasse õppevisiidile.