Algab konkurss Kultuurisõber 2017
Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas välja konkursi Kultuurisõber 2017. Nagu ikka, kuulub tunnustus eraisikutele, asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitavad viimaste aastate Kultuurisõbra konkursid, et koostöö ettevõtete ja kultuurikorraldajate vahel on tihe ning kasu mõlemapoolne. „Aasta jooksul on korduvalt küsitud, kuhu ja kelleni peaks riigi toetus kultuuriväljal jõudma. Seda enam on hea meel selliste sotsiaalselt mõtlevate ettevõtjale ja metseenide üle, kes leiavad, et kultuur on meie kõigi ühine põld, mida harida. Riik tunnustab, toetab ja vahendab nende heade koostöösuhete loomist kõigiti,“ lisas minister.
Kandidaate võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid, kuid uuendusena saab iga kultuurikorraldaja tunnustusele teha ühe ettepaneku. Tunnustuse kandidaat ei saa olla Kultuuriministeerium ja tema valitsemisala asutused, nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused või riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit.
Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud 4. veebruarini 2018.
Kandidaatide hulgast valitakse välja kultuurisõbrad ning kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõpra. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab konkursi laureaadid välja traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial 7. märtsil 2018 Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel.
Kultuuriministeerium on tunnustanud kultuurisõbralikke ettevõtteid ja ettevõtjaid alates 2012. aastast. Mullu pälvisid Aasta kultuurisõbra tiitli AS DNB Pank ja Nordea Bank AB, ajaleht Postimees ning Aare Kaarma. Varasemate aastate kultuurisõbrad leiate siit.
Pilt: Aasta kultuurisõpradele antav traditsiooniline auhind „Undefined Useful Object“, mille autor on Kärt Ojavee.
